Lapse kõige parem sõber.

Kui Marko ja Tähekiir raamatukokku sisse astusid jäid kõik muud jutud pooleli, sest kogu tähelepanu haaras endale valge ja koheva karvaga isend, kes uudishimulikult ringi vaatas. Raamatukoguhoidja hirm oli ehk kõige suurem, et kuidas ja kui lähedalt ühe võõra koeraga suhelda tohib, aga koeraomanik rahustas maha: Tähekiir on lastega harjunud ja temaga võib teha kõike.

Kui raamatulood kuulatud said lapsed oma käega koera paitada ja rippusid tal lausa kaelas.

Aitäh kõigile osalejatele ja lastele joonistuste eest!