Ilus, kui kodupaik on pandud luuletusse nii nagi Jüri Talvet on seda teinud äsjailmunud luulekogus "Isegi vihmal on hing" ja teine pool raamatust Jüri Perleri nime all "Oo Hamlet, mu vend". Nimede eestistamise ajal sai Jäärjas elanud Perlerist Talvet.
Seda kogu lugedes selgus, et mälestusi elust võib kirjutada ka luulevormis, ei pea kirjutama paksu klantspiltidega raamatut.
KÕIK NEED KURED KILINGI-NÕMME
ja Tihemetsa vahel, põld täis
kurgi - kust nad tulid, siia said?
(Suur rahvaränne taas käib
lõunast põhja. Uus jääaeg
veel on kaugel.) Kurepaar
sisse seab end telefoniposti
otsas niisama rahumeeli,
nagu seda alt vaatab rohi,
niisama kindlalt nagu
ööhämaraski nende esiema
rännul Niiluselt, teeviidaks
põhjanael, poetas siia, mõni
kilomeeter vaid Rujienast
ja Ipikist põhja poole, keele,
sõnad, mida õpib ütlema
kahe-aastane Marta, minu ema:
ema, päike, isa, kuu ja öö ja taevas.
EESTI ELULOOD
1
Mu tädipojad olid
hullud mehed:
üks hobi korras
kogus sahtlisse
haakriste
ja teine - mõttes -
ajas ahju
kommuniste.
Ma - hella luuletajana -
sain sellest südamesse
eluajaks
valupiste.
2
Mood vaimutoiduks
teinud elulood,
neid pakub
iga toidupood.
Pealkiri määrab nüüd,
mis enam müüb.
Kaasmaalane on omnivoor
sööb kõike, kas või pori.
Eks oma eluloole
pealkirjaks
panengi siis: "Pori"
