06 December 2011

Jõulunäitus




Külaselts Iiris pani raamatukokku välja imekauni näituse vahepeal valminud käsitööst. Vaadata ja ka osta saab ehtsast villast käsitsi kootud kindaid-sokke, õhulisi salle ja sooje mütse. On esindatud käsitööõpetaja Juta Rea ehtelooming, tema juhendamisel valmisid ka uhked pakutrüki tehnikas pluusid, kotid, laudlinad. Sügisesel seenefestivalil värvitud lõngadest on koostatud kaust ja kootud sokke, kindaid.
Näitus-müük on avatud 16. detsembrini.
Tulge vaatama!

29 November 2011

Allikukivi seltsiga käisime Vastemõisas

Rohkem pilte siin
Olime juba varemgi kuulnud Vastemõisa tublidest käsitöömeistritest. Seepärast otsustasime asja oma silmaga kaeda ja nende tegemistega tutvuda.
Vastu võttis meid Merle Vastemõisa raamatukogust. Seal on ühes hoones koos rahvamaja, lasteaed, raamatukogu ja ruumid käsitöötegijate jaoks. Raamatukogu oli päris suur ja väga palju oli uut ja huvitavat kirjandust. Silma torkas, et lasteraamatuid oli päris palju loetud. Raamatukogus oli ka klaver, naisansambel pidavat seal harjutamas käima.
Kõrvalruumis olid kahed suured kangasteljed, kus naised käivad vaipu kudumas, millal kellelgi mahti on. Kootud on kätirätiriiet ja põrandavaipu ja palju muudki.
Merle kui kõlapaela spetsialist näitas meile veel tööriistu mis tema tööd tunduvalt kergendavad.
Usinamad meie seast said valmis ka traadist käevõru, mida punuti pulga ümber ja tuli kümme korda läbi aukude tõmmata, siis otsad külge ja valmis ta oligi.
Aitäh vastuvõtjatele - meil oli paljugi õppida.

24 November 2011

Kadrilaul

Uut kadrilaulu otsides sattusin Eesti regilaulude andmebaasile
Saarde kihelkonnast kirjapanduna on seal tekstidena kättesaadavad 472 regilaulu. Need laulud on kogutud aastatel 1880-1910. Eesti Kirjandusmuuseum on teinud ära suure töö ja nüüd on esivanemate pärand kättesaadav igaühele koduarvutis.
Siin üks kadrilaul sellest andmebaasist:
EÜS V 494/98 (177) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla - A. Martin & P. Tatz < Juli Kamlat, 42 a. (1908)
Kadrilaul
Tere, tere, perekene!Katri
Tere, peremehekene, Katri
Tere, perenaisukene! Katri
Ammu Katri ootasite – Katri
Täna Kadrid tänna jõudnud. Katri
Kadrid tulnud kaugelt maalta, Katri
Päält tulnud päeva punase, Katri
Kõrvalta kuu kumera, Katri
Alta halli ilmasida, Katri
Läbi soo sipa-sopa, Katri
Läbi laane lipa-lopa, Katri
Läbi pika pilliroo, Katri
Läbi suure sõnajala, Katri
Läbi harva angervaksa. Katri
Pilliroog meil pistis silma, Katri
Sõnajalg meil lõigas sõrme, Katri
Kastehein meil käänis kaala, Katri
Angervaks haavas südame. Katri
Tuhat näime tullessagi, Katri
Sada siia saiessagi, Katri
Mitu jõe jõõrakuta. Katri
Setu aia käänakuta. Katri
Vastu tullid mardisandid, Katri
Sõksid Kadrid sõnnikussa, Katri
Tallasivad tänavasse, Katri
Aivad Kadrid hallikusse; Katri
Hobu oli erku hirmumaie, Katri
Vars oli karssi kargamaie. Katri
Hobu uppus meil ojassa, Katri
Linalakk linaleosse. Katri
Kadril linik likes saanud. Katri
Ei ole telki tee ääres, Katri
Ei ole ahju teearule, Katri
Kus võis Kadri sõendada, Katri
Oma põlvi peesitada. Katri
Suus soendas ta sõrmi, Katri
Peas peesitas ta põlved; Katri
Laugus pesin rõõvaida Katri
Kuresaares kuivatime. Katri
Täna Kadrid siia jõudnud. Katri

Peremees, peremeheke, Katri
Perenaine, naisukene, Katri
Perepoega saabassääri, Katri
Peretütar kuldakinga! Katri
Tõuse üles voodiesta, Katri
Siidipatjade seasta, Katri
Valge linade vahelta, Katri
Kirju tekkide keskelta, Katri
Tõuse üles tooli pääle, Katri
Säe sängi ääre pääle, Katri
Aja akende najale Katri
Puhu siis tuli tubaje, Katri
Lõõtsu lõke lõukaesse! Katri
Kui ei ole pirdu, võta pindu; Katri
Kui pole algu, võta aisu, Katri
Võta laest laastukesta, Katri
Seinast võta sammelida, Katri
Puhu siis tuli tubaje, Katri
Lõõtsu lõke põrandale! Katri
Perepoega, poisikene, Katri
Peretütar, neitsikene! Katri
Tõmba valla tõlgu uksed, Katri
Laske Kadrid sisse tulla! Katri
Sisse tulen Kadrikene, Katri
Viskan sisse viljaõnne, Katri
Väravasse vasikaõnne, Katri
Lautadesse lambaõnne, Katri
Katuksele kanaõnne! Katri
Peremees, peremeheke, Katri
Perenaine, naisuke! Katri
Kadrid pole tühja tulnud Katri
Ainult aega viitemaie; Katri
Kadrid tulnud valatama Katri
Mis need Mardid tööda teinud: Katri
Kas on Antsud alge toonud, Katri
Kas on Peeter pirda kisknud, Katri
Kas on Laos laudu lõhknud; Katri
Kas on riidad rinnatsida, Katri
Vanad alud vastatsida. Katri

Peremees, peremeheke, Katri
Perenaine naisuke, Katri
Otske Kadril andeida! Katri
Kui ei suuda ise minna, Katri
Aja Anne, käse Kärtu! Katri
Aja Anne aidateeda, Katri
Käse Kärtu keldreteeda. Katri
Või on võti teil kadunu; Katri
Kui ei tea, ma juhatan: Katri
Võti kojas koogu otsas. Katri
Kadri ei taha kanaliha, Katri
Kadri ei hooli osasta, Katri
Kadri ei söö Sialiha, Katri
Kadri ei mõtle mõugu pääle, Katri
Kadri ei katsu karaskida. Katri
Kadri liimitseb linuje, Katri
Kadri vingub villusida, Katri
Kadri tahab takkusida. Katri
Kadril kangas kammerissa, Katri
Peenikene peelte peale, Katri
Linane ligi lageda, Katri
Villane võllide vahele.Katri
Sinna lõime lõppenessa, Katri
Koet on koguni vaja. Katri
Laske need Kadrid minema! Katri
Kadri tahab tõise talule, Katri
Kolmandale kotusele. Katri
Juhtud siit uksest pudumaie -Katri
Meil on hulgas uksesepad, Katri
Seas on meil sagarasepad. Katri
Me teeme uksed hundiluista, Katri
Sagarad seasarvista. Katri
Jäägu otsad hommeneksi, Katri
Reede'eksi, lõunaeksi, Katri
Kalliks Kadri õhtueksi, Katri
Jõulu pikiksa pühiksa, Katri
Nikel-näkel nääripäevaks. Katri

14 November 2011

Lehmad ja ...


Tulin täna tööle ja mis ma nägin - raamatukogu ümber sõi 20-pealine lehmakari. Nii ma vähemalt arvasin. Helistasin koolimajja, direktor Aita ütles, et ei ole lehmad - noored pullid hoopis ja siit lähedalt laudast plehku pannud.
Nii nad siis söövad siin rahulikult, ilmselt raamatukogu ümber rammusam rohi.
Siis lugesin artiklit perifeersetest raamatukogudest ja mõtlesin , et ei ole perifeerias vaid lausa tähelepanu keskpunktis.
Ühe pildi jõudsin ka teha, enne kui fotoka patareid tühjaks said.

08 November 2011

Huumor Põhjalas

Põhjamaade raamatunädala teema on "Huumor Põhjalas".
Panen siia välja valiku raamatuid, mis on kõik rohkem või vähem naljakad:
A. Jacobson, S. Olsson Berti raamatud.
O. L. Kirkegaard "Väike Virgilius", "Kummitarzan"
M. Niemi " Popmuusika a la Vittula"
D. Katz " Kui vanaisa Soome suusatas", "Paadisild triivib merele"
A. Paasilinna " Lummav vabasurmasõit", "Jänese aasta", "Maailma parim küla"
J. Vuorinen " Joomahullu päevaraamat"
E. Loe "Naiiv. Super"
K. Hotakainen "Kaitsekraavi tee"
Mulle endale meeldib Arto Paasilinna "Lummav vabasurmasõit", selline mõnus eneseirioonia soome rahva painete üle. Ja Mikael Niemi "Popmuusika a la Vittula" on ühe Rootsi-Soome väikelinna (küla) noorte kujunemislugu. Suvel oli mul võimalus käia Põhja-Soomes Tornio kandis - just sellest kohast ongi raamatus juttu - lugedes tuli kõik kuidagi tuttav ette.
Veel avastasin ühe huvitava autori Daniel Katzi- juudi päritolu Soome kirjaniku. Tema raamatutes on peen juudi huumor segunenud soome irooniaga.
Ja muidugi ei pääse mööda nii pööraselt naljakatest raamatutest kui Kirkegaardi "Väike Virgilius", "Kummitarzan" ja rootslaste Olssoni ja Jacobsoni "Berti päevikud".

07 November 2011

Kisa raamatukogude ja Cartlandi ümber

...jätab mind, kui maaraamatukoguhoidjat külmaks. Pigem on vist häält tõstnud lugejad.
Kui võtta rahaliselt, siis menukirjandusele kulutatud summa on mõni protsent kogu raamatukogule eraldatud raamaturahast. Tavaliselt proovin osta neid raamatuid allahinnatult ja võimalikult soodsalt. Ka meie raamatukogu fondist ei moodusta need olulist osa.
Mõnedest kommentaaaridest paistaks nagu raamatukoguhoidjad propageeriks neid kergemaid raamatuid. Kuid kas olete näinud mõnes raamatukogus näitust pühendatud Nora Robertsi või Barbara Cartlandi loomingule? Ma loodan, et mitte. Tavaks on saanud, et raamatukogud propageerivad kõigest väest eelkõige Eesti kirjandust ja maailmakirjanduse paremikku, ka lastekirjandust ja teadmiskirjandust.
See, et lugeja laenab raamatukogust Cartlandi, on tema otsus ja soov. Peame ju kõiki lugejaid kohtlema võrdselt ja osutama teenust kõigile elanikkonna kihtidele ja austama lugeja soovi.
Eriliselt keerulises seisus on arvatavasti päris väiksed maaraamatukogud, kes peavad tegema raskeid otsuseid, mida siis ikkagi osta raamatukogusse kui aastas jätkub raha paarisaja raamatu jaoks?
Loodan, et Allikukivi raamatukogu 19000 raamatu hulgast leiavad lugejad endale sobiva ja ega muud kui: TULGE JULGESTI RAAMATUKOKKU!

18 October 2011

Kohtume raamatukogus

... on sel aastal 20.-30. okt. raamatukogupäevade deviisiks.
19. oktoobril kohtume Tihemetsa Põhikooli õpilastega: Mis on uudist raamatukogus? Mida otsib noor lugeja raamatust: põnevust, tundeid, infot, seiklusi, "häid pirne", meelelahutust ... ja kas ta ka leiab seda, mida otsib?
20. oktoobril on raamatukogu suletud, sest võtan osa raamtaukogupäevade avamisest Paide kultuurikeskuses.
27. oktoobril kell 13.00 on Allikukivi raamatukogus Saarde juurtega kirjandusteadlane ja kirjanik JÜRI TALVET.
Kirjaniku luules on motiive Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla kandist: siit pärinevad tema vanemad.
2010. aastal ilmus kaunilt kujundatud ja saatesõnaga varustatud kogumik
Juhan Liiv "Oh, elul ikka tera on", mille koostajaks kirjandusteadlane Jüri Talvet. Kohtumisel tulebki juttu JUHAN LIIVI VÄHETUNTUD JA SENI AVALDAMATA LUULETUSTEST.

13 September 2011

Seenefestival Tihemetsas



Ei jää raamatukogugi puutumata selle sügise suursündmusest Tihemetsas. Otsin välja kõik seeneraamatud ja jagan külastajatele informatsiooni kus, millal, midagi toimub.
Seeneraamatuid uurides leidsin pärli - "Seened kultuuriloos", autoriks Aivar Jürgenson. Sellest tagasihoidliku välimusega raamatust saab teada, miks elavad päkapikud seene sees ja milleks kasutasid samaanid kärbseseeni, mis on puugipask ja taevased seened.
Festivalil kolmapäevast pühapäevani toimuvad huvitavad loengud:
Kolmapäv, 14. sept.
Kell 13. Söögi- ja mürgiseened. Vello Liiv
Neljapäev, 15. sept.
Kell 12. Söögi- ja mürgiseened. Ilmar Lumiste
Kell 16.00. Seened rahvameditsiinis. Mercedes Merimaa.
Reede, 16. sept.
Kell 12. Seened erinevates kultuurides. Märt Kose
Kell 16. Seenekasvatus. Märt Hanso
Laupäev, 17. sept.
Kell 10. Ehitusmükoloogia ja majaseente näidiste eksponeerimine. Eesti Mükoloogia Uuringute Keskuse SA
Kell 14. Seened kui haigustekitajad. Helle Järv
Bussiga viiakse metsa seeneretkele, saab seenetoite valmistada ja maitsta. Kes seeni ei söö, need saavad vaadata, kuidas seentega lõnga värvitakse ja seentest paberit tehakse - selleks leiab õpetusi äsjailmunud Helle Väärsi raamatust "Seenemaagia."

12 July 2011

Jäärjast pärineva kirjamehe Oskar Kuninga 100. sünniaastapäev

Kultuuriloolane ja tõlkija Oskar Kuningas sündis 100 aastat tagasi Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana.
See fakt on tekitanud küsitavusi: kuidas sai legendaarse Jäärja kooliõpetaja poeg sündida Lavil? Aga Jäärja koolimaja oli 1909. aastal tuleõnnetuse läbi maha põlenud ja vahepealsed aastad õppisid Jäärja lapsed naabervalla koolis Lavil. Samuti elas seal koolimajas ka kooliõpetaja Juhan Kuningas oma perega.
Kui Jäärja-Allikul uus koolimaja valmis sai, mindi sinna tagasi.
Sünnikohale vaatamata on Oskar Kuninga lapsepõlv ja noorus möödunud ikkagi Läti piiri äärses Jäärjas. Sealsamas külas algatsid noored Leida Rosenblatt(eestindatuna Epp Kaidu), Kaarel Ird, Ernst Toodo, Oskar Kuningas ja J. Reimaste mitmeid teatrietendusi.
Sealtsamast külast sai Oskar Kuningas kokkupuute ka Läti keele ja kultuuriga - kujunes ju hiljen temast läti kirjanduse eestindaja.
Laupäeval, 16. juulil kell 13 avatakse mälestustahvel Lavi koolimajal.
Kogunevad ka Lavi kooli vilistlased, kes meenutavad oma kooliaega.
Kell 13.30
Jätkub päev konverentsiga Kilingi-Nõmme klubis:
Ettekanded Saarde kooli- ja kultuuriloost, Jäärja kohast selles.
Oskar Kuninga tegevusest tõlkija ja kultuuriloo uurijana.
Vaadata on raamatu ja fotonäitus.

20 June 2011

Homme, kell 20.16 algab suvi!


Jaan tuli jaani-tule-le, jaanika
kalla-kulta kõrge-elle, jaanika
ilus oli Jaani obune, jaanika

Allikukivi koopa juures peame jällegi küla jaanipidu (21. juunil kell 19.00): sõnajalad on õide puhkenud ja jaaniussid hiilgavad, tüdrukud õpetavad uusi tantse ja mänge, jaanituli ja pillimäng kestab hommikuni.

17 June 2011

Naabritel külas

Allikukivi selts ja Tihemetsa selts käisid kaemas Lätimaa ilusaid paiku ja tutvumas sealse eluga.
Pilte reisist näeb siit

26 April 2011

Seltsitegevusest

Ei ole ammu kirjutanud külaseltsi tegevusest. See ei tähenda, et midagi ei toimu. Käsitööst huvitatud on koos käinud terve talve. Viimati viltisime kevadpühaks villalinde ja voltisime liblikaid, mis ehivad praegu raamatukogu.
Ja 2.mail koristame Allikukivi koopa ümbrust- seekord siis ESMASPÄEVAK. Koguneme kell 14.30 või nii kuidas keegi peale tööpäeva tulla saab. Kaasa võtta tööriistad ja pereliikmed ja hea tuju. Korjame maast prahi ja oksad, teeme maituld ja oleme rõõmsad, et see kole ja külm talv möödas on.

21 March 2011

Kevad algab näitusega


Alates tänasest on raamatukogus vaadata näitus, mis pühendatud rahvaluulekoguja, ajalehtedele kirjasaatja, lastenäidendite autori Jaak Peeter Sõggeli 140.ndale sünniaastapäevale.
Näituse pealkiri: Mees kelle kogutud vara väärtus järjest kasvab ....
iseloomustabki selle kirjamehe elutööd.
Alates 1892. aastast kogus rahvajutte ja ütlemisi Halliste, Kõpu ja Saarde kihelkonnas, tema elutöö: 20 360 lehekülge J. Hurdale, 1500 lehekülge M. Eisenile, 100 lehekülje Eesti Rahva Muuseumile, 2000 lehekülge Eesti rahvaluule arhiivile, 40 lehekülge Jaan Jungile ja 100 lehekülge F. Kuhlbarsile. Palju on jutte vanadest ravitsemisviisidest ja jahipidamisest.
Sõggeli kogutut võib leida rahvaluuleportaalist folklore.ee ja Oskar Looritsa "Endis-Eesti elu-olu" II Lugemispalu metsaelust ja jahindusest.

03 March 2011

KÕIK NEED KURED KILINGI-NÕMME JA TIHEMETSA VAHEL..



Ilus, kui kodupaik on pandud luuletusse nii nagi Jüri Talvet on seda teinud äsjailmunud luulekogus "Isegi vihmal on hing" ja teine pool raamatust Jüri Perleri nime all "Oo Hamlet, mu vend". Nimede eestistamise ajal sai Jäärjas elanud Perlerist Talvet.
Seda kogu lugedes selgus, et mälestusi elust võib kirjutada ka luulevormis, ei pea kirjutama paksu klantspiltidega raamatut.

KÕIK NEED KURED KILINGI-NÕMME
ja Tihemetsa vahel, põld täis
kurgi - kust nad tulid, siia said?

(Suur rahvaränne taas käib
lõunast põhja. Uus jääaeg
veel on kaugel.) Kurepaar

sisse seab end telefoniposti
otsas niisama rahumeeli,
nagu seda alt vaatab rohi,

niisama kindlalt nagu
ööhämaraski nende esiema
rännul Niiluselt, teeviidaks

põhjanael, poetas siia, mõni
kilomeeter vaid Rujienast
ja Ipikist põhja poole, keele,

sõnad, mida õpib ütlema
kahe-aastane Marta, minu ema:
ema, päike, isa, kuu ja öö ja taevas.



EESTI ELULOOD
1

Mu tädipojad olid
hullud mehed:
üks hobi korras
kogus sahtlisse
haakriste

ja teine - mõttes -
ajas ahju
kommuniste.

Ma - hella luuletajana -
sain sellest südamesse
eluajaks
valupiste.

2

Mood vaimutoiduks
teinud elulood,
neid pakub
iga toidupood.

Pealkiri määrab nüüd,
mis enam müüb.

Kaasmaalane on omnivoor
sööb kõike, kas või pori.

Eks oma eluloole
pealkirjaks
panengi siis: "Pori"

17 February 2011

Baltisaksa kultuurist


Seekord teen reklaami filmile: Kilingi-Nõmme klubis 24. 02. kell 13.00 "Polli päevikud".

Mõistmaks sajandeid püsinud elukorralduse muutust 20. saj. alguses, kui pea peale pöörati balti parunite senised tõekspidamised, aitab baltisaksa kirjandus:
Keyserling "Õhtused majad"
Schaper "Timukas"
Vegesack "Balti tragöödia"
Mothander "Parunid, eestlased ja enamlased" ja paljud teised raamatud.

14 February 2011

http://www.youtube.com/watch?v=77Q-FC5uylc

Armsad raamatu(kogu)sõbrad

HEAD SÕBRAPÄEVA!

03 February 2011

Kutt Kiisupoeg, Kõuts Ämriroog, Kass Karlotte ja teised.




Kassiaasta alguse puhul on vaadata näitus lasteraamatutest, kus tegelasteks kiisud-miisud. Kui 50 aastat tagasi ilmunud raamatutes püüavad kassid rotte, luuravad linde ja joovad sooja piima, siis tänased kassid peavad elama toas, olema vaktsineeritud ja sööma kassitoitu. Võta siis kinni, mis kassi jaoks parem on?

11 January 2011

Laenutuste edetabel 2010

Aeg on teha kokkuvõtteid. Siin on meie raamatukogust enimlaenutatud raamatud 2010 aastal.
1. Lember, Ira Päevalilled
2. Strider, Roy Minu Mongoolia
3. Morey, Trish Printsi armuvili
4. Beekman, Aimee Ulavere
5. Laidla, Siiri Varju all
6. Oksanen, Sofi Puhastus
7. Zinovieff, Sofka Punane printsess
8. Petrone, Epp Minu Ameerika
9. Collins, Suzanne Näljamängud
10.Tohvri, Erik Kodutute küla
11.Õnnepalu, Tõnu Paradiis
12.Andersen, Jessica Kaksikmärklaud
13.Raud, Mihkel Musta pori näkku
14.Kreismann, Kersti Paljajalu kõrrepõllul
15.Sepa, Tiit Deemon