Matk Suitsukülla.

120 aastat tagasi 23. juunil 1893 sündis Suitsukülas kirjanik, novellimeister PEET VALLAK. Kirjaniku mälestuseks toimub kolmapäeval 15. mail 2013 jalgrattamatk Vallaku sünnikohta.

Matka algus kell 16 Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse juures, Alevi tee otsas liituvad Tihemetsa poolt tulijad. Samas korrastame mälestuskivi ümbrust  ja räägime Pedajate suguvõsast, kirjaniku eluteest ja loomingust.

Kultuuripärandi aastal pärandkultuurist.

Allikukivi-Tihemetsa piirkonnas Alva jõe oru nõlvadel on savitöötlemisel olnud suur tähtsus siinse rahva ajaloos. Suuremates ja väiksemates ettevõtetes on toodetud telliseid ja katusekive, savinõusid ja ahjupotte.

 Fotol:  Allikukivi savitööstuse pere.

Kolmapäeval, 17. aprillil kell 16 

• Vaatame üle, kus toimus tootmine. 
• Endised töötajad meenutavad.
• Peale jalutuskäiku istume Rõõmuallika kohvikus ja räägime ka selle maja ajaloost.

Tulge kuulama!

Rõõmsaid pühi!

Raamatukogu on suletud seoses kevadpühade ja raamatukoguhoidja väikese puhkusega:

27. märtsist - 4. aprillini.

Pühade ajal saab aega sisustada  27. märtsil mälumänguga  või osaleda fotokonkursil.

Mul ei ole ju midagi teha...

... niimoodi kaebleb nii mõnigi koolilaps. Lapsed, keda veel külm pole ära võtnud ja igavus tapnud - tulge raamatukokku. Neljapäeval, 21. märtsil kell 11-15 kutsume meisterdama kevadekuulutajat. Mis see täpselt on - näeb see, kes kohale tuleb (sobib ka kingituseks).

Samas on lastele raamatunäitus "Igavusepeletaja".

Ajakirjad ja ajalehed raamatukogus

Meie lugejad on juba aastaid harjunud  raamatutele lisaks laenutama ka ajakirju ja ajalehti. Laenutuste edetabeli tipus on: Eesti Naine, Kodutohter, Minu Käsitöö, Maakodu, Maaleht jne. Ka ajakirjadel Horisont ja Eesti Loodus on kindlad lugejad. Alates selle aasta jaanuarist on raamatukokku tellitud National Geographic Eesti. 

Kuna asume siin vastu Mulgimaa piiri, siis tuntakse huvi ka Abjas ja Mõisakülas toimuva kohta. Nüüd on raamatukogus saada ka ajaleht Lõuna- Mulgimaa paberkandjal. Kes veel ei tea, siis kõiki ajalehti saab ka koju laenutada.

Kultuuriajakirjadest on raamatukogus: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Looming, Vikerkaar, Tuna. Tuna on ajalookultuuri ajakiri, kust leiab huvitavaid artikleid ja uurimusi Eesti ajaloost ja arhiivides leiduvast. 

Head lugemist!

Uudiseid lastele ja noortele.

Miks see raamatukoguhoidja õhtuti ületunde teeb ja kella kuue ajal veel valgust paistab, küsis nii mõnigi külainimene. Pingutasin selle nimel, et viimne kui üks pisike lasteraamat saaks kataloogitud. Alates tänasest on kõik Allikukivi raamatukogu laste- ja noorteraamatud raamatukoguprogrammis URRAM. Kas teile vajalikku raamatut raamatukogus leidub, saab otsida siit: www.lugeja.ee . Soovitan ka uurida eelmise aasta lastekirjanduse laenutuste edetabelit.

Kilingi-Nõmmes koolis käivad Tihemetsa lapsed, kui kui teil mõnda raamatut vaja, siis helistage (4491991) või kirjutage (allikukivi@pkr.ee) julgesti: koos leiame lahenduse alati. Kiitust väärivad paljud lapsevanemad, kes oma lastele õigel ajal raamatu laenutavad ja hoolitsevad ka selle eest, et see kiiresti läbi saaks loetud, sest järjekorras ootavad teisedki.

Aasta lõpus saabus pakitäis uudikirjandust, millest raamatukoguhoidja lemmikud on: lõbus luuleraamat "Isa sokk on matkasell" ja imekaunite piltidega "Vahva Toomas".

Raamatunäitus: Mänguasjade võlumaal

Kaks Kanakülast pärit luuletajat - kaks erinevat saatust.

100 aastat tagasi sündisid Kanaküla kandis vaesevõitu taludes kaks poissi, kelle elus oli suur roll ja elu sisu kirjandusel.
ENN UIBO sündis 25. oktoobril 1912 Kiisa talus. Koolihariduse sai Maru algkoolist ja Abja kultuurtehnika gümnaasiumist. Tema isa oli I Maailmasõjas ja Vabadussõjas, viimases ülesnäidatud vapruse eest sai ta väikese talu omanikuks Kanakülas (Asuoja talumaja on praegugi Kanakülas alles). Põllumaad oli vähe ja seda tehti juurde alet põletades. Pojal aga tekkis Tallinna õppima siirdudes huvi luuletamise vastu. 1935. aastal ilmus trükis luulekogu "Kuldkõrte igatsus".
ELMAR PETTAI sündis 5. novembril 1912 Reinse külas Karulaane talus. Õppis Kanaküla algkoolis ja Saarde kihelkonnakoolis. Elmar Pettai saigi  luuletamiseks indu naabripoisislt Ennult, luuletuste kirjutamine ja teineteisele ettelugemine oli nende ühiseks huviks. Tema esimesed luuletused ilmusid trükist 1930- datel.
Sõja alguses läks Enn Uibo metsavennaks. Saksa okupatsiooni ajal töötas ametnikuna, kui paraku pööras tülli Saksa võimudega ja arreteeeriti 1944. aastal. Vangist pääsenud tegutses 1944. a. sügisel Eesti Vabariigi Valitsuse (Otto Tiefi valitsuse) moodustamise juures. Läände põgenemine ebaõnnestus ja ta arreteeriti nõukogude võimude poolt. Järgnes pikk vangipõli ja asumine Norilskis, kust vabanes 1956. aastal. Eestisse jõudnud levisid siin edasi Enn Uibo laagris kirjutatud luuletused ja sügisel toimunud Ungari ülestõus pani ka eesti vastupanuliikujad aktiivsemalt tegutsema. Enn Uibo arreteeriti uuesti 1957. aastal ja talle mõisteti 10 aastat vabadusekaotust. Luuletaja ja vabadusvõitleja suri 31. augustil 1965 Mordvas.
ENN UIBO teosed: "Kuldkõrte igatsus" 1935
                               "Homse nimel"      1938
                               "Sammud üle kodupõllu"  1944
1995. aastal anti "MEMENTO" 6. luuleraamatuna välja Merike Riivese koostatud valikkogu "Testament".
Elmar Pettai õppis 1936-38 Pärnu kalanduskoolis ja töötas kalakaubanduse eksperdina. 1944. aastal õnnestus tal minna Rootsi, kus töötas tehasetöölisena ja 1960-ndatel oli Eesti Kultuuri Koondise büroojuhataja ja peasekretär. Rootsis ilmus tema sulest 4 luulekogu: "Jaanilill" 1964
                                                                                                      " Sinine unistus" 1978
                                                                                                      "Nagu meie elu"  1980
1992. aastal ilmus Eestis valikkogu "Rändaja kojuminek", millele järelsõna on kirjutanud Oskar Kuningas - koolivend Saarde kihelkonnakooli päevilt.
 Mõlemad luuletajad on jäänud oma luuletustes siitilmast lahkumiseni igatsema kodukandi ja isatalu järele.
Hingedepäeval, aastal 2012.