Kaks Kanakülast pärit luuletajat - kaks erinevat saatust.

100 aastat tagasi sündisid Kanaküla kandis vaesevõitu taludes kaks poissi, kelle elus oli suur roll ja elu sisu kirjandusel.
ENN UIBO sündis 25. oktoobril 1912 Kiisa talus. Koolihariduse sai Maru algkoolist ja Abja kultuurtehnika gümnaasiumist. Tema isa oli I Maailmasõjas ja Vabadussõjas, viimases ülesnäidatud vapruse eest sai ta väikese talu omanikuks Kanakülas (Asuoja talumaja on praegugi Kanakülas alles). Põllumaad oli vähe ja seda tehti juurde alet põletades. Pojal aga tekkis Tallinna õppima siirdudes huvi luuletamise vastu. 1935. aastal ilmus trükis luulekogu "Kuldkõrte igatsus".
ELMAR PETTAI sündis 5. novembril 1912 Reinse külas Karulaane talus. Õppis Kanaküla algkoolis ja Saarde kihelkonnakoolis. Elmar Pettai saigi  luuletamiseks indu naabripoisislt Ennult, luuletuste kirjutamine ja teineteisele ettelugemine oli nende ühiseks huviks. Tema esimesed luuletused ilmusid trükist 1930- datel.
Sõja alguses läks Enn Uibo metsavennaks. Saksa okupatsiooni ajal töötas ametnikuna, kui paraku pööras tülli Saksa võimudega ja arreteeeriti 1944. aastal. Vangist pääsenud tegutses 1944. a. sügisel Eesti Vabariigi Valitsuse (Otto Tiefi valitsuse) moodustamise juures. Läände põgenemine ebaõnnestus ja ta arreteeriti nõukogude võimude poolt. Järgnes pikk vangipõli ja asumine Norilskis, kust vabanes 1956. aastal. Eestisse jõudnud levisid siin edasi Enn Uibo laagris kirjutatud luuletused ja sügisel toimunud Ungari ülestõus pani ka eesti vastupanuliikujad aktiivsemalt tegutsema. Enn Uibo arreteeriti uuesti 1957. aastal ja talle mõisteti 10 aastat vabadusekaotust. Luuletaja ja vabadusvõitleja suri 31. augustil 1965 Mordvas.
ENN UIBO teosed: "Kuldkõrte igatsus" 1935
                               "Homse nimel"      1938
                               "Sammud üle kodupõllu"  1944
1995. aastal anti "MEMENTO" 6. luuleraamatuna välja Merike Riivese koostatud valikkogu "Testament".
Elmar Pettai õppis 1936-38 Pärnu kalanduskoolis ja töötas kalakaubanduse eksperdina. 1944. aastal õnnestus tal minna Rootsi, kus töötas tehasetöölisena ja 1960-ndatel oli Eesti Kultuuri Koondise büroojuhataja ja peasekretär. Rootsis ilmus tema sulest 4 luulekogu: "Jaanilill" 1964
                                                                                                      " Sinine unistus" 1978
                                                                                                      "Nagu meie elu"  1980
1992. aastal ilmus Eestis valikkogu "Rändaja kojuminek", millele järelsõna on kirjutanud Oskar Kuningas - koolivend Saarde kihelkonnakooli päevilt.
 Mõlemad luuletajad on jäänud oma luuletustes siitilmast lahkumiseni igatsema kodukandi ja isatalu järele.
Hingedepäeval, aastal 2012.