09 February 2010

Kas kirjutada ka loetud raamatutest?

Kas kirjutada ka loetud raamatutest? Ja kuidas? 
Olen seni liigitanud raamatud kaheks: headeks ja halbadeks.
Siin katsetus:
1. Jõululaupäevaks jõudsin lõpule Munchi elulooga
Terve elu oli kunstnik viletsa tervisega, rahahädas 
ja joomatõves, aga elas sellele vaatamata
kaheksakümneseks. Tema "Karje" on geniaalne. 
Ka tol ajal šokeerisid kunstnikud ja kirjanikud 
(Munch, Strindberg) oma loominguga rahulikku
elanikkonda. Täpselt nagu tänases Eestis.Hinnang: 
raamat paks ja tüütult faktiderohke, aga üks haritud 
inimene peaks lugema küll.

2. Jõulu esimesel pühal sattus kätte Andrus Kivirähki 
"Jumala lood".Tundsin ennast samuti väsinuna nagu 
Jumal peale lapse kärarikast sünnipäeva. Meie peres 
tähistati samuti Jumala lapse sünnipäeva mitu päeva
ikka tantsu, laulu ja söömisega - ainult et minu kodus. 
Ja siis põgenesingi järjekordse action-filmi müra 
eest oma tuppa Kivirähki lugema. Jääb ainult soovida, 
et Jumalalgi mõni hea raamat võtta on, kui deprekas
peal.Hinnang: jumalast hea.

3. Suzanne Collinsi "Näljamängud" - uue aasta 
esimene raamat. Hea mulje jättis juba raamatu 
kujundus. Väga haarav lugu kahe noore inimese
võitlusest ellujäämise nimel. Viimasel ajal 
on üldse palju häid raamatuid noortele: 
S. Meyeri "Videviku" sari, H. Löevenbrucki 
"Moira triloogia" ja S.Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdruk".

Hinnang: võin kinnitada, et igav ei hakka. 
Parem kui "Videvik"
Jään järge ootama.

No comments: