Seenefestival Tihemetsas

Ei jää raamatukogugi puutumata selle sügise suursündmusest Tihemetsas. Otsin välja kõik seeneraamatud ja jagan külastajatele informatsiooni kus, millal, midagi toimub.
Seeneraamatuid uurides leidsin pärli - "Seened kultuuriloos", autoriks Aivar Jürgenson. Sellest tagasihoidliku välimusega raamatust saab teada, miks elavad päkapikud seene sees ja milleks kasutasid samaanid kärbseseeni, mis on puugipask ja taevased seened.
Festivalil kolmapäevast pühapäevani toimuvad huvitavad loengud:
Kolmapäv, 14. sept.
Kell 13. Söögi- ja mürgiseened. Vello Liiv
Neljapäev, 15. sept.
Kell 12. Söögi- ja mürgiseened. Ilmar Lumiste
Kell 16.00. Seened rahvameditsiinis. Mercedes Merimaa.
Reede, 16. sept.
Kell 12. Seened erinevates kultuurides. Märt Kose
Kell 16. Seenekasvatus. Märt Hanso
Laupäev, 17. sept.
Kell 10. Ehitusmükoloogia ja majaseente näidiste eksponeerimine. Eesti Mükoloogia Uuringute Keskuse SA
Kell 14. Seened kui haigustekitajad. Helle Järv
Bussiga viiakse metsa seeneretkele, saab seenetoite valmistada ja maitsta. Kes seeni ei söö, need saavad vaadata, kuidas seentega lõnga värvitakse ja seentest paberit tehakse - selleks leiab õpetusi äsjailmunud Helle Väärsi raamatust "Seenemaagia."

Jäärjast pärineva kirjamehe Oskar Kuninga 100. sünniaastapäev

Kultuuriloolane ja tõlkija Oskar Kuningas sündis 100 aastat tagasi Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana.
See fakt on tekitanud küsitavusi: kuidas sai legendaarse Jäärja kooliõpetaja poeg sündida Lavil? Aga Jäärja koolimaja oli 1909. aastal tuleõnnetuse läbi maha põlenud ja vahepealsed aastad õppisid Jäärja lapsed naabervalla koolis Lavil. Samuti elas seal koolimajas ka kooliõpetaja Juhan Kuningas oma perega.
Kui Jäärja-Allikul uus koolimaja valmis sai, mindi sinna tagasi.
Sünnikohale vaatamata on Oskar Kuninga lapsepõlv ja noorus möödunud ikkagi Läti piiri äärses Jäärjas. Sealsamas külas algatsid noored Leida Rosenblatt(eestindatuna Epp Kaidu), Kaarel Ird, Ernst Toodo, Oskar Kuningas ja J. Reimaste mitmeid teatrietendusi.
Sealtsamast külast sai Oskar Kuningas kokkupuute ka Läti keele ja kultuuriga - kujunes ju hiljen temast läti kirjanduse eestindaja.
Laupäeval, 16. juulil kell 13 avatakse mälestustahvel Lavi koolimajal.
Kogunevad ka Lavi kooli vilistlased, kes meenutavad oma kooliaega.
Kell 13.30
Jätkub päev konverentsiga Kilingi-Nõmme klubis:
Ettekanded Saarde kooli- ja kultuuriloost, Jäärja kohast selles.
Oskar Kuninga tegevusest tõlkija ja kultuuriloo uurijana.
Vaadata on raamatu ja fotonäitus.

Homme, kell 20.16 algab suvi!

Jaan tuli jaani-tule-le, jaanika
kalla-kulta kõrge-elle, jaanika
ilus oli Jaani obune, jaanika

Allikukivi koopa juures peame jällegi küla jaanipidu (21. juunil kell 19.00): sõnajalad on õide puhkenud ja jaaniussid hiilgavad, tüdrukud õpetavad uusi tantse ja mänge, jaanituli ja pillimäng kestab hommikuni.

Naabritel külas

Allikukivi selts ja Tihemetsa selts käisid kaemas Lätimaa ilusaid paiku ja tutvumas sealse eluga.
Pilte reisist näeb siit

Seltsitegevusest

Ei ole ammu kirjutanud külaseltsi tegevusest. See ei tähenda, et midagi ei toimu. Käsitööst huvitatud on koos käinud terve talve. Viimati viltisime kevadpühaks villalinde ja voltisime liblikaid, mis ehivad praegu raamatukogu.
Ja 2.mail koristame Allikukivi koopa ümbrust- seekord siis ESMASPÄEVAK. Koguneme kell 14.30 või nii kuidas keegi peale tööpäeva tulla saab. Kaasa võtta tööriistad ja pereliikmed ja hea tuju. Korjame maast prahi ja oksad, teeme maituld ja oleme rõõmsad, et see kole ja külm talv möödas on.

Kevad algab näitusega

Alates tänasest on raamatukogus vaadata näitus, mis pühendatud rahvaluulekoguja, ajalehtedele kirjasaatja, lastenäidendite autori Jaak Peeter Sõggeli 140.ndale sünniaastapäevale.
Näituse pealkiri: Mees kelle kogutud vara väärtus järjest kasvab ....
iseloomustabki selle kirjamehe elutööd.
Alates 1892. aastast kogus rahvajutte ja ütlemisi Halliste, Kõpu ja Saarde kihelkonnas, tema elutöö: 20 360 lehekülge J. Hurdale, 1500 lehekülge M. Eisenile, 100 lehekülje Eesti Rahva Muuseumile, 2000 lehekülge Eesti rahvaluule arhiivile, 40 lehekülge Jaan Jungile ja 100 lehekülge F. Kuhlbarsile. Palju on jutte vanadest ravitsemisviisidest ja jahipidamisest.
Sõggeli kogutut võib leida rahvaluuleportaalist folklore.ee ja Oskar Looritsa "Endis-Eesti elu-olu" II Lugemispalu metsaelust ja jahindusest.