Uut kadrilaulu otsides sattusin Eesti regilaulude andmebaasile
Saarde kihelkonnast kirjapanduna on seal tekstidena kättesaadavad 472 regilaulu. Need laulud on kogutud aastatel 1880-1910. Eesti Kirjandusmuuseum on teinud ära suure töö ja nüüd on esivanemate pärand kättesaadav igaühele koduarvutis.
Siin üks kadrilaul sellest andmebaasist:
EÜS V 494/98 (177) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla - A. Martin & P. Tatz < Juli Kamlat, 42 a. (1908)
Kadrilaul
Tere, tere, perekene!Katri
Tere, peremehekene, Katri
Tere, perenaisukene! Katri
Ammu Katri ootasite – Katri
Täna Kadrid tänna jõudnud. Katri
Kadrid tulnud kaugelt maalta, Katri
Päält tulnud päeva punase, Katri
Kõrvalta kuu kumera, Katri
Alta halli ilmasida, Katri
Läbi soo sipa-sopa, Katri
Läbi laane lipa-lopa, Katri
Läbi pika pilliroo, Katri
Läbi suure sõnajala, Katri
Läbi harva angervaksa. Katri
Pilliroog meil pistis silma, Katri
Sõnajalg meil lõigas sõrme, Katri
Kastehein meil käänis kaala, Katri
Angervaks haavas südame. Katri
Tuhat näime tullessagi, Katri
Sada siia saiessagi, Katri
Mitu jõe jõõrakuta. Katri
Setu aia käänakuta. Katri
Vastu tullid mardisandid, Katri
Sõksid Kadrid sõnnikussa, Katri
Tallasivad tänavasse, Katri
Aivad Kadrid hallikusse; Katri
Hobu oli erku hirmumaie, Katri
Vars oli karssi kargamaie. Katri
Hobu uppus meil ojassa, Katri
Linalakk linaleosse. Katri
Kadril linik likes saanud. Katri
Ei ole telki tee ääres, Katri
Ei ole ahju teearule, Katri
Kus võis Kadri sõendada, Katri
Oma põlvi peesitada. Katri
Suus soendas ta sõrmi, Katri
Peas peesitas ta põlved; Katri
Laugus pesin rõõvaida Katri
Kuresaares kuivatime. Katri
Täna Kadrid siia jõudnud. Katri
Peremees, peremeheke, Katri
Perenaine, naisukene, Katri
Perepoega saabassääri, Katri
Peretütar kuldakinga! Katri
Tõuse üles voodiesta, Katri
Siidipatjade seasta, Katri
Valge linade vahelta, Katri
Kirju tekkide keskelta, Katri
Tõuse üles tooli pääle, Katri
Säe sängi ääre pääle, Katri
Aja akende najale Katri
Puhu siis tuli tubaje, Katri
Lõõtsu lõke lõukaesse! Katri
Kui ei ole pirdu, võta pindu; Katri
Kui pole algu, võta aisu, Katri
Võta laest laastukesta, Katri
Seinast võta sammelida, Katri
Puhu siis tuli tubaje, Katri
Lõõtsu lõke põrandale! Katri
Perepoega, poisikene, Katri
Peretütar, neitsikene! Katri
Tõmba valla tõlgu uksed, Katri
Laske Kadrid sisse tulla! Katri
Sisse tulen Kadrikene, Katri
Viskan sisse viljaõnne, Katri
Väravasse vasikaõnne, Katri
Lautadesse lambaõnne, Katri
Katuksele kanaõnne! Katri
Peremees, peremeheke, Katri
Perenaine, naisuke! Katri
Kadrid pole tühja tulnud Katri
Ainult aega viitemaie; Katri
Kadrid tulnud valatama Katri
Mis need Mardid tööda teinud: Katri
Kas on Antsud alge toonud, Katri
Kas on Peeter pirda kisknud, Katri
Kas on Laos laudu lõhknud; Katri
Kas on riidad rinnatsida, Katri
Vanad alud vastatsida. Katri
Peremees, peremeheke, Katri
Perenaine naisuke, Katri
Otske Kadril andeida! Katri
Kui ei suuda ise minna, Katri
Aja Anne, käse Kärtu! Katri
Aja Anne aidateeda, Katri
Käse Kärtu keldreteeda. Katri
Või on võti teil kadunu; Katri
Kui ei tea, ma juhatan: Katri
Võti kojas koogu otsas. Katri
Kadri ei taha kanaliha, Katri
Kadri ei hooli osasta, Katri
Kadri ei söö Sialiha, Katri
Kadri ei mõtle mõugu pääle, Katri
Kadri ei katsu karaskida. Katri
Kadri liimitseb linuje, Katri
Kadri vingub villusida, Katri
Kadri tahab takkusida. Katri
Kadril kangas kammerissa, Katri
Peenikene peelte peale, Katri
Linane ligi lageda, Katri
Villane võllide vahele.Katri
Sinna lõime lõppenessa, Katri
Koet on koguni vaja. Katri
Laske need Kadrid minema! Katri
Kadri tahab tõise talule, Katri
Kolmandale kotusele. Katri
Juhtud siit uksest pudumaie -Katri
Meil on hulgas uksesepad, Katri
Seas on meil sagarasepad. Katri
Me teeme uksed hundiluista, Katri
Sagarad seasarvista. Katri
Jäägu otsad hommeneksi, Katri
Reede'eksi, lõunaeksi, Katri
Kalliks Kadri õhtueksi, Katri
Jõulu pikiksa pühiksa, Katri
Nikel-näkel nääripäevaks. Katri
24 November 2011
14 November 2011
Lehmad ja ...
Tulin täna tööle ja mis ma nägin - raamatukogu ümber sõi 20-pealine lehmakari. Nii ma vähemalt arvasin. Helistasin koolimajja, direktor Aita ütles, et ei ole lehmad - noored pullid hoopis ja siit lähedalt laudast plehku pannud.
Nii nad siis söövad siin rahulikult, ilmselt raamatukogu ümber rammusam rohi.
Siis lugesin artiklit perifeersetest raamatukogudest ja mõtlesin , et ei ole perifeerias vaid lausa tähelepanu keskpunktis.
Ühe pildi jõudsin ka teha, enne kui fotoka patareid tühjaks said.
08 November 2011
Huumor Põhjalas
Põhjamaade raamatunädala teema on "Huumor Põhjalas".
Panen siia välja valiku raamatuid, mis on kõik rohkem või vähem naljakad:
A. Jacobson, S. Olsson Berti raamatud.
O. L. Kirkegaard "Väike Virgilius", "Kummitarzan"
M. Niemi " Popmuusika a la Vittula"
D. Katz " Kui vanaisa Soome suusatas", "Paadisild triivib merele"
A. Paasilinna " Lummav vabasurmasõit", "Jänese aasta", "Maailma parim küla"
J. Vuorinen " Joomahullu päevaraamat"
E. Loe "Naiiv. Super"
K. Hotakainen "Kaitsekraavi tee"
Mulle endale meeldib Arto Paasilinna "Lummav vabasurmasõit", selline mõnus eneseirioonia soome rahva painete üle. Ja Mikael Niemi "Popmuusika a la Vittula" on ühe Rootsi-Soome väikelinna (küla) noorte kujunemislugu. Suvel oli mul võimalus käia Põhja-Soomes Tornio kandis - just sellest kohast ongi raamatus juttu - lugedes tuli kõik kuidagi tuttav ette.
Veel avastasin ühe huvitava autori Daniel Katzi- juudi päritolu Soome kirjaniku. Tema raamatutes on peen juudi huumor segunenud soome irooniaga.
Ja muidugi ei pääse mööda nii pööraselt naljakatest raamatutest kui Kirkegaardi "Väike Virgilius", "Kummitarzan" ja rootslaste Olssoni ja Jacobsoni "Berti päevikud".
Panen siia välja valiku raamatuid, mis on kõik rohkem või vähem naljakad:
A. Jacobson, S. Olsson Berti raamatud.
O. L. Kirkegaard "Väike Virgilius", "Kummitarzan"
M. Niemi " Popmuusika a la Vittula"
D. Katz " Kui vanaisa Soome suusatas", "Paadisild triivib merele"
A. Paasilinna " Lummav vabasurmasõit", "Jänese aasta", "Maailma parim küla"
J. Vuorinen " Joomahullu päevaraamat"
E. Loe "Naiiv. Super"
K. Hotakainen "Kaitsekraavi tee"
Mulle endale meeldib Arto Paasilinna "Lummav vabasurmasõit", selline mõnus eneseirioonia soome rahva painete üle. Ja Mikael Niemi "Popmuusika a la Vittula" on ühe Rootsi-Soome väikelinna (küla) noorte kujunemislugu. Suvel oli mul võimalus käia Põhja-Soomes Tornio kandis - just sellest kohast ongi raamatus juttu - lugedes tuli kõik kuidagi tuttav ette.
Veel avastasin ühe huvitava autori Daniel Katzi- juudi päritolu Soome kirjaniku. Tema raamatutes on peen juudi huumor segunenud soome irooniaga.
Ja muidugi ei pääse mööda nii pööraselt naljakatest raamatutest kui Kirkegaardi "Väike Virgilius", "Kummitarzan" ja rootslaste Olssoni ja Jacobsoni "Berti päevikud".
07 November 2011
Kisa raamatukogude ja Cartlandi ümber
...jätab mind, kui maaraamatukoguhoidjat külmaks. Pigem on vist häält tõstnud lugejad.
Kui võtta rahaliselt, siis menukirjandusele kulutatud summa on mõni protsent kogu raamatukogule eraldatud raamaturahast. Tavaliselt proovin osta neid raamatuid allahinnatult ja võimalikult soodsalt. Ka meie raamatukogu fondist ei moodusta need olulist osa.
Mõnedest kommentaaaridest paistaks nagu raamatukoguhoidjad propageeriks neid kergemaid raamatuid. Kuid kas olete näinud mõnes raamatukogus näitust pühendatud Nora Robertsi või Barbara Cartlandi loomingule? Ma loodan, et mitte. Tavaks on saanud, et raamatukogud propageerivad kõigest väest eelkõige Eesti kirjandust ja maailmakirjanduse paremikku, ka lastekirjandust ja teadmiskirjandust.
See, et lugeja laenab raamatukogust Cartlandi, on tema otsus ja soov. Peame ju kõiki lugejaid kohtlema võrdselt ja osutama teenust kõigile elanikkonna kihtidele ja austama lugeja soovi.
Eriliselt keerulises seisus on arvatavasti päris väiksed maaraamatukogud, kes peavad tegema raskeid otsuseid, mida siis ikkagi osta raamatukogusse kui aastas jätkub raha paarisaja raamatu jaoks?
Loodan, et Allikukivi raamatukogu 19000 raamatu hulgast leiavad lugejad endale sobiva ja ega muud kui: TULGE JULGESTI RAAMATUKOKKU!
Kui võtta rahaliselt, siis menukirjandusele kulutatud summa on mõni protsent kogu raamatukogule eraldatud raamaturahast. Tavaliselt proovin osta neid raamatuid allahinnatult ja võimalikult soodsalt. Ka meie raamatukogu fondist ei moodusta need olulist osa.
Mõnedest kommentaaaridest paistaks nagu raamatukoguhoidjad propageeriks neid kergemaid raamatuid. Kuid kas olete näinud mõnes raamatukogus näitust pühendatud Nora Robertsi või Barbara Cartlandi loomingule? Ma loodan, et mitte. Tavaks on saanud, et raamatukogud propageerivad kõigest väest eelkõige Eesti kirjandust ja maailmakirjanduse paremikku, ka lastekirjandust ja teadmiskirjandust.
See, et lugeja laenab raamatukogust Cartlandi, on tema otsus ja soov. Peame ju kõiki lugejaid kohtlema võrdselt ja osutama teenust kõigile elanikkonna kihtidele ja austama lugeja soovi.
Eriliselt keerulises seisus on arvatavasti päris väiksed maaraamatukogud, kes peavad tegema raskeid otsuseid, mida siis ikkagi osta raamatukogusse kui aastas jätkub raha paarisaja raamatu jaoks?
Loodan, et Allikukivi raamatukogu 19000 raamatu hulgast leiavad lugejad endale sobiva ja ega muud kui: TULGE JULGESTI RAAMATUKOKKU!
18 October 2011
Kohtume raamatukogus
... on sel aastal 20.-30. okt. raamatukogupäevade deviisiks.
19. oktoobril kohtume Tihemetsa Põhikooli õpilastega: Mis on uudist raamatukogus? Mida otsib noor lugeja raamatust: põnevust, tundeid, infot, seiklusi, "häid pirne", meelelahutust ... ja kas ta ka leiab seda, mida otsib?
20. oktoobril on raamatukogu suletud, sest võtan osa raamtaukogupäevade avamisest Paide kultuurikeskuses.
27. oktoobril kell 13.00 on Allikukivi raamatukogus Saarde juurtega kirjandusteadlane ja kirjanik JÜRI TALVET.
Kirjaniku luules on motiive Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla kandist: siit pärinevad tema vanemad.
2010. aastal ilmus kaunilt kujundatud ja saatesõnaga varustatud kogumik
Juhan Liiv "Oh, elul ikka tera on", mille koostajaks kirjandusteadlane Jüri Talvet. Kohtumisel tulebki juttu JUHAN LIIVI VÄHETUNTUD JA SENI AVALDAMATA LUULETUSTEST.
19. oktoobril kohtume Tihemetsa Põhikooli õpilastega: Mis on uudist raamatukogus? Mida otsib noor lugeja raamatust: põnevust, tundeid, infot, seiklusi, "häid pirne", meelelahutust ... ja kas ta ka leiab seda, mida otsib?
20. oktoobril on raamatukogu suletud, sest võtan osa raamtaukogupäevade avamisest Paide kultuurikeskuses.
27. oktoobril kell 13.00 on Allikukivi raamatukogus Saarde juurtega kirjandusteadlane ja kirjanik JÜRI TALVET.
Kirjaniku luules on motiive Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla kandist: siit pärinevad tema vanemad.
2010. aastal ilmus kaunilt kujundatud ja saatesõnaga varustatud kogumik
Juhan Liiv "Oh, elul ikka tera on", mille koostajaks kirjandusteadlane Jüri Talvet. Kohtumisel tulebki juttu JUHAN LIIVI VÄHETUNTUD JA SENI AVALDAMATA LUULETUSTEST.
13 September 2011
Seenefestival Tihemetsas


Ei jää raamatukogugi puutumata selle sügise suursündmusest Tihemetsas. Otsin välja kõik seeneraamatud ja jagan külastajatele informatsiooni kus, millal, midagi toimub.
Seeneraamatuid uurides leidsin pärli - "Seened kultuuriloos", autoriks Aivar Jürgenson. Sellest tagasihoidliku välimusega raamatust saab teada, miks elavad päkapikud seene sees ja milleks kasutasid samaanid kärbseseeni, mis on puugipask ja taevased seened.
Festivalil kolmapäevast pühapäevani toimuvad huvitavad loengud:
Kolmapäv, 14. sept.
Kell 13. Söögi- ja mürgiseened. Vello Liiv
Neljapäev, 15. sept.
Kell 12. Söögi- ja mürgiseened. Ilmar Lumiste
Kell 16.00. Seened rahvameditsiinis. Mercedes Merimaa.
Reede, 16. sept.
Kell 12. Seened erinevates kultuurides. Märt Kose
Kell 16. Seenekasvatus. Märt Hanso
Laupäev, 17. sept.
Kell 10. Ehitusmükoloogia ja majaseente näidiste eksponeerimine. Eesti Mükoloogia Uuringute Keskuse SA
Kell 14. Seened kui haigustekitajad. Helle Järv
Bussiga viiakse metsa seeneretkele, saab seenetoite valmistada ja maitsta. Kes seeni ei söö, need saavad vaadata, kuidas seentega lõnga värvitakse ja seentest paberit tehakse - selleks leiab õpetusi äsjailmunud Helle Väärsi raamatust "Seenemaagia."
12 July 2011
Jäärjast pärineva kirjamehe Oskar Kuninga 100. sünniaastapäev
Kultuuriloolane ja tõlkija Oskar Kuningas sündis 100 aastat tagasi Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana.
See fakt on tekitanud küsitavusi: kuidas sai legendaarse Jäärja kooliõpetaja poeg sündida Lavil? Aga Jäärja koolimaja oli 1909. aastal tuleõnnetuse läbi maha põlenud ja vahepealsed aastad õppisid Jäärja lapsed naabervalla koolis Lavil. Samuti elas seal koolimajas ka kooliõpetaja Juhan Kuningas oma perega.
Kui Jäärja-Allikul uus koolimaja valmis sai, mindi sinna tagasi.
Sünnikohale vaatamata on Oskar Kuninga lapsepõlv ja noorus möödunud ikkagi Läti piiri äärses Jäärjas. Sealsamas külas algatsid noored Leida Rosenblatt(eestindatuna Epp Kaidu), Kaarel Ird, Ernst Toodo, Oskar Kuningas ja J. Reimaste mitmeid teatrietendusi.
Sealtsamast külast sai Oskar Kuningas kokkupuute ka Läti keele ja kultuuriga - kujunes ju hiljen temast läti kirjanduse eestindaja.
Laupäeval, 16. juulil kell 13 avatakse mälestustahvel Lavi koolimajal.
Kogunevad ka Lavi kooli vilistlased, kes meenutavad oma kooliaega.
Kell 13.30
Jätkub päev konverentsiga Kilingi-Nõmme klubis:
Ettekanded Saarde kooli- ja kultuuriloost, Jäärja kohast selles.
Oskar Kuninga tegevusest tõlkija ja kultuuriloo uurijana.
Vaadata on raamatu ja fotonäitus.
See fakt on tekitanud küsitavusi: kuidas sai legendaarse Jäärja kooliõpetaja poeg sündida Lavil? Aga Jäärja koolimaja oli 1909. aastal tuleõnnetuse läbi maha põlenud ja vahepealsed aastad õppisid Jäärja lapsed naabervalla koolis Lavil. Samuti elas seal koolimajas ka kooliõpetaja Juhan Kuningas oma perega.
Kui Jäärja-Allikul uus koolimaja valmis sai, mindi sinna tagasi.
Sünnikohale vaatamata on Oskar Kuninga lapsepõlv ja noorus möödunud ikkagi Läti piiri äärses Jäärjas. Sealsamas külas algatsid noored Leida Rosenblatt(eestindatuna Epp Kaidu), Kaarel Ird, Ernst Toodo, Oskar Kuningas ja J. Reimaste mitmeid teatrietendusi.
Sealtsamast külast sai Oskar Kuningas kokkupuute ka Läti keele ja kultuuriga - kujunes ju hiljen temast läti kirjanduse eestindaja.
Laupäeval, 16. juulil kell 13 avatakse mälestustahvel Lavi koolimajal.
Kogunevad ka Lavi kooli vilistlased, kes meenutavad oma kooliaega.
Kell 13.30
Jätkub päev konverentsiga Kilingi-Nõmme klubis:
Ettekanded Saarde kooli- ja kultuuriloost, Jäärja kohast selles.
Oskar Kuninga tegevusest tõlkija ja kultuuriloo uurijana.
Vaadata on raamatu ja fotonäitus.
Subscribe to:
Posts (Atom)