Raamatukogu avatud

Pühade ajal raamatukogu avatud:
E 21. dets.
T 22. dets.
N 23. dets.

E 27. dets.
T 28. dets.
K 29. dets.
N 30. dets.

24.,25.,26.,31. dets. - raamatukogu suletud.

MUINASJUTULISI JÕULE!

Näitus Endlas

Kõik, kes te juhtute neil päevil Pärnu teatrisse, vaadake jalutussaaalis näitust Kaarel Irdist. Ja lugege ka kindlasti!
6- aastasena ema kaotanud ja 17-selt isa matnud vibalikust poisist sirgus teatrikorüfee, keda veel kaua mäletatakse. Ird on oma mälestustes soojalt meenutanud Partsi kooli Kilingi-Nõmmes. Väikelinna turul kuuldut ja nähtut on ta hiljem kasutanud ka oma lavastustes. Riiast tõi ta teatri-tuuli väikesesse külla Jäärjasse, kust leidis ka kaasa terveks eluks - Epp Kaidu.
Nende tütre Mari Irdi koostatud näitus on ilus ja südamlik kokkuvõte ühe suure tatrimehe elust.
Ja millised toredad pildid Kilingi-Nõmmest!

Soovitan lugeda: "Kandiline Kaarel Ird", "Epp Kaidu kaasaegsete mälestustes"

Saarde vööd Pärnus.

11. nov. - 11. dets. on avatud Pärnu Keskraamatukogus näitus “Kirivööd ja kõlapaelad Lõuna-Pärnumaalt”.
Näituse on kokku pannud Saarde valla naised, kes teevad ise palju käsitööd ja ka koguvad kohalikke käsitööesemeid ja mustreid. Asume siin Mulgimaa naabruses Pärnumaal - nii, et kirjades ja kommetes on mõjutusi mõlemailt.
Kõige põnevam osa ongi 100-aastased eeskujud: siin leidub koidest puretud kirivöö Laiksaarest, imepeened kõlapaelad Abjast ja Viljandist, kõladega kootud pulmahobuse ohjad Kilingi-Nõmmest, vanad kirivööd Viljandimaalt.
Uued - viimase aasta jooksul kootud kirivööd on Saarde mustritega.
Väljaküla juubelivoldiku kujunduses on samuti kasutatud Saarde vöökirja.
Meeste kuue ja kaltsade (takuste pükste) peal käis keladega (kõladega) kootud pussak (vöö ehk pael). Näitusel on Saarde naiste kootud kõlapaelad vanade etnograafiliste mustritega ja ka tänapäevased.

Reedel Kilingi-Nõmme klubis salongiõhtu Maire Aunastega

Kohtumine saatejuhi ja raamatute autori ("Iseennast kuulates" 1997, "Viis aastat peidus" 2008, "Mitte ainult meestest" 2009) - Maire Aunastega algab kell 19.00

Kohtumisele kirjanikuga

... oli kogunenud hulgaliselt huvilisi. Ja kuulajatel ei tulnud pettuda: kirjutamisest, elust ja hobidest rääkis Tiit Sepa lihtsalt ja südamlikult. Esitatud laulud muutsid sügisese pärastlõuna päikseliseks.

26. oktoobril kell 14.00 Tiit Sepa

Paljude põnevusraamatute autor Tiit Sepa tuleb 26. oktoobril Allikukivi raamatukokku kohtuma lugejatega. Kes on juba lugenud mõnda selle autori raamatut, soovib teisigi: võib öelda et on tekkinud oma lugejaskond.
Tavalisse halli Eesti argipäeva oskab autor tuua pinget ja põnevust. Tema teostes tegutsevad üleloomulikud jõud ja ebamaised tegelased kusagil Märjamaa maanteel või Pärnu bensiinijaamas.
Raamatukogus on väljapanek Tiit Sepa raamatutest.

Lugemisaasta hakkab lõpule jõudma ja sügis on ikka kokkuvõtete tegemise aeg. Tegin kokkuvõtte raamatukogule kingitud teavikutest. Just nimelt teavikutest, sest kingiti heliraamat(CD) ja kaart ja loomulikult raamatuid.
Kinkijateks oma valla inimesed ja külalised.
Antti Lääts, Urmas Song, Heino Aasma, Kalle Song,Reet Lensment, Enri Pahapill, Kivisildnik, Marju Mitt.
Siin pildil on üks kingitus: Mellini Liivi- ja Eestimaa kaart 1789.
Aitäh kõigile annetajatele!

Meenutusi külapäevast Allikukivil

Õiendan siin vana võlga, sest pole kirjutanud sellest, kuidas meil siis Allikukivil selle suve tippüritus korda läks.
Vaatamata vihmasele ilmale sai peost osa 270 inimest.
Kuidas peoks valmistuti, saate vaadata siit
Päev ise algas laadaga: Erna heegeldas, Maile müüs lõnga ja mett, Eha tsillimoosi said vist kõik laadalised maitsta, tutvuda Ahti sepatöödega jne.
Koduloo ettekanntest tuli välja nii mõndagi üllatavat, mida seni polnud kuuldud.
Peale konverentsi algas staadionil köievedu, mille võitis seekord Tihemetsa võistkod koosseisus: Kert Vaher, Mikk Meeras, Taimar Tralla, Ott-Einar Ennis, Sven Saarpere.
Teiseks jäi Väljaküla võistkond: Hanno Rea, Kaupo Raid, Kaupo Koovit, Tarmo Rea, Ainar Kiissel.
Ilusa muusikaelamuse pakkusid muusikakooli õpilased.
Talvi rääkis rahvarõivaste kandmise tavast ja nende valmistamisest.
Õnneloosis, mille peavõiduks oli 3-kilone meepott, läks lõpus enampakkumiseks.
Tihemetsast pärit Priit ja ansambel Paddy´s meelitasid kuulama ja vaatama. Külarahvas õpetati iiri tantsu ja labajalga tantsima.
Õhtu lõpetasid Saarde kõhutantsijad, kelle säravad kostüümid ja rütmikas tants on kujunenud siinsete pidude tõmbenumbriks.
Pilte saad vaadata siit:

Parimad fotod

Fotokonkursile laekusid pildid muidugi viimasel minutil. Toodi ka hulgeliselt vanu fotosid, mis on nüüdseks kõik skanneeritud ja kavas on neist virtuaalne muuseum koostada.
Külapäeval 21. augustil kuulutati välja fotokonkursi võitjad:
Kaasaeg I koht "Külas tehakse veel heina"

IIkoht "Allikukivi maastik"


IIIkoht "Väiksed talgulised"

Vanad fotod I koht "Talv Voltvetis"

II koht "Ääre talu telliselööv"

21. august 2010
Tihemetsa ja Väljaküla küla kokkutulek
450 aastat kirjalikust esmamainimisest.

Kell 11 Laat kooli õuel – saab osta, müüa ja vahetada isetehtud asju.
Kell 12 Külapäeva avamine.
Kodulookonverents kooli saalis:
Ettekanded:
Esiajalugu - Peep Kaljuste
Quellensteini kalevivabrik - Miina Kask
Kooli ajaloost – Aita Matson
Tihemetsa Sovhoostehnikum- Heino Aasma
Seltsielu ja raamatukogu ajaloost – Tiina Kuum
Tihemetsa laste esituses näidend „Vaeslaps ja talutütar“
Kell 14 Sportlik meelelahutus: Köievedu Tihemetsa ja Väljaküla vahel
Sportlikud mängud suurtele ja väikestele. Tantsutüdrukud Talilt.
Kell 15 Muusikakooli ja Tihemetsa õpilaste kontsert
Fotokonkursi võitjate autasustamine.
Kell 16 Rahvarõiva pooltund. Näha saab ka mõisarahva kostüüme.
Kell 17 Ansambel PADDYS : iiri ja eesti rahvamuusika ja -tantsud.

Kõhutäiteks külasupp
Õnneloos
Kell 11-17 on avatud kõik näitused:
Allikukivi raamatukogus
1.Voltveti ja Allikukivi savitööstused
2.August Jannseni reproduktsioonid
Tihemetsa Põhikoolis
1.Aja tuba
2.Allikukivi külaselts Iiris käsitöö
3.Fotonäitus „Enne ja nüüd“
4.Fotokonkursi parimad
5.Portselanimaal – Päevakübar
6.Allikukivi näiteringi ja Tihemetsa eakate klubi „Rukkilill“ kroonikad.

Kell 19 Saarde kõhutantsijad.
Tantsuks ansambel HOLLARII

Fotokonkurss

Fotokonkurss: Tihemetsa ja Väljaküla esmamainimisest 450.

Konkursi eesmärgiks on salvestada elu 21. saj alguses ja koguda pilte eelneva kohta.
Konkursi tingimused:
Konkurss toimub kahel teemal:
1. Tihemetsa ja Väljaküla täna
2. Väljaküla ja Tihemetsa varem
I teema all on oodatud fotod igapäevaelust ja sündmustest paari viimase
aasta jooksul, kohalikest inimestest, nende töödest ja tegemistest.
II teema all ootame fotosid minevikusündmustest mis jutustavad kodukoha
ajaloost. Näiteks mingi hoone, tee jne. ehitamisest, lammutamisest,
kolhoosipeost või talgutest. Ka külainimestest nende igapäevase tegevuse
juures.
Võistlustööde esitamine:
1. Üks autor võib esitada konkursile kuni 6 fotot.
2. Fotosid võib tuua konkursile 18. augustini 2010.
3. Paberkandjal vanemaid fotod võib tuua Allikukivi Raamatukokku - Tiina Kuum
Voltveti koolituskeskusesse - Krista Staškevits
Tihemetsa Põhikooli - Marju Sepp.
Paberkandjal fotod skanneeritakse ja tagastatakse omanikule.
4. Fotosid saab saata ka elektrooniliselt aadressil allikukivi@pkr.ee või ticonas450@gmail.com
Esitada jpg formaadis, mahuga kuni 2MB.
5. Pildile leida tabav nimi ja lisada info sündmuse, objekti või isiku kohta.
Koos konkursitööga esitada kinnises ümbrikus andmed enda kohta (nimi,
aadress, telefon. E-post).
Fotode hindamine:
Fotosid saab vaadata igaüks http://fotoalbum.ee/photos/Ticonas450
kuni 18. aug
Fotosid hindab ka kuueliikmeline zürii.
2 X I koht – 300 kr
2 X II koht – 200kr
2 X III koht – 100kr
Rahva lemmiku preemia 300.- .
Parimatest fotodest valmib näitus, mida saab näha Külapäeval 21.aug. Tihemetsa Põhikoolis.

Schilling 2010

Tulekul on selle aasta parim muusikapidu
Edela-Eestis -
ilusa muusika festival
Schilling



3. juulil Kilingi-Nõmme laululaval.

22. juunil kell 20.00 Jaanituli Allikukivil

Kaunima lillepärja võistlus:
Punu pärg endale või sõbrale! Jaanitulel saab kaunimaks tunnistatud lillepärja autor auhinnaks Allikukivi naiste kootud rahvariide vöö!
Miks tullakse?
Küla jaanitulele minek on juba iseenesest maagiline toiming, sest:
Kes ei tule,
Selle odrad ohkased,
Kaseheinased!
Teine uskumus oli, et kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja ehk tuba põlema. Tuli pidi andma
järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, võtma laiskuse kontidest.
Ka suurel ühislõkkel usutakse tervendav ja puhastav vägi olevat. Hüpatakse ju tänini üle lõkke ehk läbi tule. Peale hea tervise saavad tüdrukud niimoodi ka mehele, kui nad hüppamise ajal oma kallimale mõtlevad. Jaanituli aitab ka selja valu vastu. Seepärast istusid vanad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendades selga ravida. Siis ei pidanud edaspidi põllutöödel
selg haigeks jääma.
Mida tehakse jaanitulel?
Suure tule ääres lauldakse, tantsitakse, mängitakse, kiigutakse, süüakse ja aetakse juttu.
Ümber lõkke ringis päripäeva tantsimine ja ringmängu mängimine on maagilise mõjuga.
Otsitakse sõnajalaõit ja punutakse lillepärgi. Sõnajalaõis on
müstiline imekaunis õis, mis pidavat puhkema ainult jaaniööl mõneks hetkeks. Kes selle õie leiab ja nopib, saab rikkaks ja õnnelikuks , oskab lindude ja loomade ning kõikide rahvaste keeli ja saab maailma asjadest kõik teada. Sõnajalaõit on aga väga raske kätte saada, sest selle otsija teele veeretab kurat igasuguseid takistusi ja õis ei taha ennast inimesele näidata.

Jaan läks Jaanitulele

Neidusida näppamaie,

Kudruskaelu kiskumaie.

Jaanikene, poisikene,

Istu maha mätta peale,

Kuremarja künka peale,

Poolakmarja põhja peale,

Lase liitu lille peale,

Ellerheina hõlma peale,

Sinilille silma peale,

Kullerkupu käte peale,

Punalille põse peale.

Jaan ei istund mätta peale,

Lasknud liitu lille peale,

Jaan läks tulda tegemaie,

Puida tulde pildumaie,

Leeki laia laskemaie.

(J. P. Sõggel Uuest Karistest.)

Tulge Voltveti mõisa!http://www.unust...

Tulge Voltveti mõisa!
http://www.unustatudmoisad.ee/
12. juunil on Tihemetsas ka rohevahetuspäev.
Kell 10.00 alustab Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (PKHK)  Voltveti mõisas ringkäiku esimene külastusgrupp ning algab Voltveti koolituskeskuse õpetajate-töötajate ja aiandushuviliste rohelisevahetuse päev. Vahetusplats on koolimaja kõrval asuv parkla. Vahetatakse või antakse ära oma aiast või ka toast pärinevaid ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid või juurikaid.
Reegel on, et osalejad võivad kaasavõetud taimi, paljundusmaterjali ning muid aiatarbeid ainult vahetada või ära anda. Müüa võivad ainult rohevahetust korraldav või oma pinnal võõrustav taimekasvataja (kokkuleppel aiaklubiga).
 
Veebilehel  http://aiaklubi.ee õpetatakse, kuidas vahetusele taimi, seemneid, pistikuid, sibulaid-juurikaid ja aiatarbeidki tuua.
 
Tihemetsas toimuva rohevahetuspäeva koordinaator on PKHK Voltveti koolituskeskuse metsanduse kutseõpetajaKaja Hiie (tel 56675142, kaja.hiie@hariduskeskus.ee).

Savi voolima!

Esmaspäeval, 14. juunil savivoolimise päev.

Allikukivi raamatukogu õuel saab kell 14-19 voolida savist ehteid, kausikesi ja kruuse kogenud keraamiku juhendamisel.
Materjali tasu 25.-
Valminud tooted saadame hiljem põletamisele.

Tihemetsa kooli õpilased Greete ja Ke...

Tihemetsa kooli õpilased Greete ja Keyro olid kutsutud laupäeval Tallinnasse NUKITSA konkursi lõpetamisele.

Kohale jõudnud tutvusime kõigepealt Balti raaamatumessi väljapanekutega.
Raamatuesitlusel sai Taimi teada, kuidas üks lasteraamat valmib.
Eesti kunstnike loodud mäng-raamatu "Põssa Polli lahedad laanelood" esitlus. Mäng-raamatut tutvustavad idee autor Irmeli Jaanson, teksti autor Sandra Mälk ning kunstnikud Mattias Mälk ja Silver Vaher.

Töötoas valmistasid Greete, Keyro ja Dagmar jaapani köites raamatu emale kingituseks:

Meeleolukal kontserdil Nokia kontserdimaja laval, mille viisid läbi "Nukitsamehe" tegelased Tölpa, Mõhk ja Nuki, anti kirjanikele ja kuntsnikele üle NUKITSA konkursi auhinnad:
http://www.eltk.ee/x-nukitsa-konkursi-voitsid

X  Nukitsa konkursi tulemused

 

1. KIRJANIKUD:

I koht (X Nukitsa konkursi võitja): Andrus Kivirähk raamatuga “Kaka ja kevad” (Varrak, 2009) – 630 häält

II koht: Aidi Vallik raamatuga “Pints ja Tutsik” 1. osa (Lugu-Loo, 2008) – 339 häält

III koht: Ivar Soopan raamatutega „Kõik poisid ei saa suureks“ ja „Head pahad poisid“ (Eesti Päevalehe Kirjastus, 2008 ja 2009) – 205 häält

 

2. KUNSTNIKUD:

I koht (X Nukitsa konkursi võitja): Heiki Ernits piltidega Andrus Kivirähki raamatule „Kaka ja kevad” (Varrak, 2009) – 556 häält

II koht: Ott Vallik piltidega Aidi Valliku raamatule „Pints ja Tutsik” 1. osa (Lugu-Loo, 2008) – 251 häält

III koht: Valdek Alber piltidega Aimée Beekmani raamatule „Päästekoer Walter“ (TEA Kirjastus, 2009) – 170 häält

   

3. TÄISKASVANTUE  lemmikud:

kirjanik Leelo Tungal raamatutega „Seltsimees laps“ ja „Samet ja saepuru“ (Tänapäev, 2008 ja 2009) ja kunstnik Piret Mildeberg piltidega antoloogiale „Eesti lasteluule kuldraamat“ (TEA Kirjastus, 2008)

Ja kõigele lisaks said lapsed vaadata kinos  3D filmi  "Alice Imedemaal".

Tegimegi ära!

Tegimegi ära!

Allikukivi talgu pilte saad vaadata siit
Talgul sai ära tehtud suur töö, mille tulemust on silmaga näha. Kohale olid tulnud endised, praegused ja tulevased külaelanikud, kes kõik hoolivad sellest, et nende kodukoht korras ja ilus oleks. Peale tööd jaksati veel nalja teha ja tantsu lüüa.

Eelmisel Saarde koduloolaste kokkusaa...

Pilte saad vaadata siit:http://picasaweb.google.com/tiina.kuum/SaardeKoduloolased24032010#
Eelmisel Saarde koduloolaste kokkusaamisel tegi Urmas ettepaneku, et tutvuks raamatututega, milles juttu Saarde valla inimestest ja ajaloost.
Et raamatutega tutvumiseks oleks mõistlik minna raamatute juurde nii toimuski seekordne koduloohuviliste kokkusaamaine Allikukivil 24. märtsil.
Välja oli pandud raamatukogus leiduv, lisaks tõid veel Reet ja Urmas huvitavaid eksponaate.
Mart tutvustas Pärnumaa Koduloolaste Seltsi tegevusi.
Projektori abil oli ka võimalus demonstreerida, kuidas iga inimene saab kodust lahkumata uurida oma suguvõsa või koha ajalugu, kasutades sellesks digiteeritud materjale ja arhiivide andmebaase.
Eriti huvitav oli vaadata näritud äärtega vanu mõisate kaarte.
Värdi rääkis pärandkultuuri kaardistamisest ja soovitas vaadata maa-ameti pärandkultuuri kaarti http://xgis.maaamet.ee/, kuhu peagi ilmuvad ka andmed Pärnumaa kohta.

Tee oma aiast paradiis

Sellise pealkirjaga näituselt raamatukogus leiavad nii algajad kui edasijõudnud aednikud põnevaid ja asjalikke ideid - elluviimiseks.
Ja ilusaid raamatuid - unistamiseks.

Kevademeeleolu

KEVADPÄIKE
Heitlikud aprilli ilmad:
talve hambad, suve silmad.

Eile maa veel lumme mattus,
täna seinal sulab vaik.
Nüüd on madal kuuri katus
parim peesitusepaik.

Alla kukub, lompi upub
ainult arg ja saamatu.
Tasku pistan malenupud,
teise - juturaamatu.

Kuid siin üksnes päikest tajun,
lugemata ridagi
sooja valgusesse vajun
ega mõtle midagi.

Kersti Merilaas

TEEME ÄRA 2010.

TALGUD 1.MAIL
Ka sel kevadel otsustasime külaseltsiga ära koristada Allikukivi koopa ümbruse.
Seekord siis TEEME ÄRA http://www.teemeara.ee/ egiidi all talgupäeval 1. mail
Siin mõned fotod eelmistest talgutest 2009 aprillis:

Heiki Vilep 50

Heiki Vilep 50

Meie raamatukogus on lapsed hästi omaks võtnud Kapiukse kollid, Liisu ja teised vahvad tegelased.
Heiki Vilepi jutu- ja luuleraamatud juba riiulisse tolmu koguma ei jää, sest sealt leiavad häid mõttekilde nii lapsed kui täiskasvanud.
http://www.vilep.com/
Heiki Vilepi uuest romaanist "Hirm" saab lugeda http://hvilep.blogspot.com/

Tihemetsas

Kolmapäeval, 10. märtsil kell 10-17
Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas näitus
EHTED - ISE TEHTUD, HÄSTI TEHTUD

Nii kirjutati 125 aastat tagasi elust Voltvetis

Virulane 2.okt.1884 riietuse kohta: "ka nähakse siin veripunaste nööpide, helerohelise krae ja palettidega kuubesi ning kollaseid püksa, siniste ja punaste nööridega ülevigurdatud."

Kõlavöö katsetused

Eilseks olid siis valminud sellised poogad ja autoriteks on külaseltsi naised: Juta, Helju, Linda, Liisi ja Tiina.
Voltvetis kutsuti kõladega kootud vööd poogaks ja kanti seda meeste vammuse peal.
http://www.parnupostimees.ee/?id=224676

Bussivanal olid rattad haiged

Lastele Nukitsa konkursi raamatuid tutvustades sattusin ise vaimustusse ilusatest lugudest ja mõnusatest väljenditest, piltidest rääkimata. Küll meie lastekirjanikud on ikka andekad!
ARVAKE ÄRA, KUST ON PÄRIT JÄRGMISED READ:
Bussivanal olid rattad haiged...
Haldjatüdruk, kes tahtis saada punkariks...
Kas söögitädi oli söömiseks...
Miks hundid ei söö saia nagu inimesed?
Kitupunn on selline vidukil silmade ja suure punetava nimetissõrmega punnisarnane olevus.
Ja nii edasi...
Laste lemmikud on raamatud päriselust, seiklustest või lausa fantastika. 2. klassi poisid küsivad raamatut tähesõdadest või vormeli võidusõidust; raamatutele mõmmidest ja jänkudest vaatavad hapu näoga.
Ka räägitakse heades lasteraamatutes elust ausalt, nii nagu ta on: lapsed teavad, millal on vanematel palgapäev ja miks isa enam tööle ei lähe ja kollase autopõrnika omanik peab kaaluma kas osta talvesaapad endale või autole.
Ja siis veel suhteraamatud:"Petra lood", "Kaka ja kevad", "Kurjajuurikas, Kitupunn ja Pugeja", "Mardi auto ja paskaagid"- on raamatud, milles lapsed õpivad käituma erinevates olukordades.
Ja võib-olla leiavad lapsed neist raamatuist hoopis midagi muud....

Nukitsale, Nukitsale ...

 

Allikukivi Raamatukogu kutsub oma lugejaid-lapsi Nukitsale!

Raamatukogu võtab sellest üritusest osa juba 3-t korda!

Selle tarvis on lugemissaalis välja pandud konkursil osalevad raamatud

ja hääletada saab nii kunstniku kui kirjaniku poolt 

veebruari-kuu lõpuni!

Hääletussedeli saab raamatukogu juhataja käest!

Mart Kiirats 126

126 aastat tagasi sündis Mart Kiirats, kirjanikunimega Mats Mõtslane.
1904-1911 oli Mart Kiirats Saarde kihelkonnakooli juhataja Kilingi-Nõmmel,
1905-1911 Saarde Põllumeeste Seltsi esimees. 

Mart Kiiratsi ajal hakati ehitama uut koolimaja, 

mille projekti autor oli Pärnu arhitekt E.Wolfeldt. 

Kool avati 1908. Samas koolimajas toimus ka 1937 a. traagiline
tuleõnnetus, kus hukkus 18 last. 

Praeguseks on niinimetatud Kantsi koolimaja lammutataud.
Saardes kirjutas Mats Mõtslane oma esikromaani "Kraavitajad", 

mis ilmus raamatuna 1910.a.
Raamatus on kirjeldatud sajandialguse elu-olu Saardes ja võib aimata
prototüüpe.

Kas kirjutada ka loetud raamatutest?

Kas kirjutada ka loetud raamatutest? Ja kuidas? 

Olen seni liigitanud raamatud kaheks: headeks ja halbadeks.

Siin katsetus:

1. Jõululaupäevaks jõudsin lõpule Munchi elulooga. 

Terve elu oli kunstnik viletsa tervisega, rahahädas 

ja joomatõves, aga elas sellele vaatamata
kaheksakümneseks. Tema "Karje" on geniaalne. 

Ka tol ajal šokeerisid kunstnikud ja kirjanikud 

(Munch, Strindberg) oma loominguga rahulikku
elanikkonda. Täpselt nagu tänases Eestis.Hinnang: 

raamat paks ja tüütult faktiderohke, aga üks haritud 

inimene peaks lugema küll.

2. Jõulu esimesel pühal sattus kätte Andrus Kivirähki 

"Jumala lood".Tundsin ennast samuti väsinuna nagu 

Jumal peale lapse kärarikast sünnipäeva. Meie peres 

tähistati samuti Jumala lapse sünnipäeva mitu päeva
ikka tantsu, laulu ja söömisega - ainult et minu kodus. 

Ja siis põgenesingi järjekordse action-filmi müra 

eest oma tuppa Kivirähki lugema. Jääb ainult soovida, 

et Jumalalgi mõni hea raamat võtta on, kui deprekas
peal.Hinnang: jumalast hea.

3. Suzanne Collinsi "Näljamängud" - uue aasta 

esimene raamat. Hea mulje jättis juba raamatu 

kujundus. Väga haarav lugu kahe noore inimese
võitlusest ellujäämise nimel. Viimasel ajal 

on üldse palju häid raamatuid noortele: 

S. Meyeri "Videviku" sari, H. Löevenbrucki 

"Moira triloogia" ja S.Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdruk".

Hinnang: võin kinnitada, et igav ei hakka. 

Parem kui "Videvik". 

Jään järge ootama.

Allikukivi selts Iiris

Allikukivi raamatukogus käib koos selts Iiris
19.dets. käisime Viljandi käsitöömessil, 

külastasime Viljandi muuseumi ja Ponifatsiuse gildi. 

Kõik reisilised said midagi nii kehale kui vaimule:
kes ostis vorsti ja sinki, kes imetles käsitööd.
Erilise tähelepanu all olid kirivööd ja rahvariided üldse. 

Mina sain messi töötoas selgeks roosimise nipid.
Kirivööde ülesvedu ja kudumine jätkub ka uuel aastal 

igal esmaspäeval raamatukogus kell 16.00 senikaua 

kuni veel huvilisi.
Kohtume 4. jaanuaril.