Kaunima lillepärja võistlus:
Punu pärg endale või sõbrale! Jaanitulel saab kaunimaks tunnistatud lillepärja autor auhinnaks Allikukivi naiste kootud rahvariide vöö!
Miks tullakse?
Küla jaanitulele minek on juba iseenesest maagiline toiming, sest:
Kes ei tule,
Selle odrad ohkased,
Kaseheinased!
Teine uskumus oli, et kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja ehk tuba põlema. Tuli pidi andma
järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, võtma laiskuse kontidest.
Ka suurel ühislõkkel usutakse tervendav ja puhastav vägi olevat. Hüpatakse ju tänini üle lõkke ehk läbi tule. Peale hea tervise saavad tüdrukud niimoodi ka mehele, kui nad hüppamise ajal oma kallimale mõtlevad. Jaanituli aitab ka selja valu vastu. Seepärast istusid vanad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendades selga ravida. Siis ei pidanud edaspidi põllutöödel
selg haigeks jääma.
Mida tehakse jaanitulel?
Suure tule ääres lauldakse, tantsitakse, mängitakse, kiigutakse, süüakse ja aetakse juttu.
Ümber lõkke ringis päripäeva tantsimine ja ringmängu mängimine on maagilise mõjuga.
Otsitakse sõnajalaõit ja punutakse lillepärgi. Sõnajalaõis on
müstiline imekaunis õis, mis pidavat puhkema ainult jaaniööl mõneks hetkeks. Kes selle õie leiab ja nopib, saab rikkaks ja õnnelikuks , oskab lindude ja loomade ning kõikide rahvaste keeli ja saab maailma asjadest kõik teada. Sõnajalaõit on aga väga raske kätte saada, sest selle otsija teele veeretab kurat igasuguseid takistusi ja õis ei taha ennast inimesele näidata.
Jaan läks Jaanitulele
Neidusida näppamaie,
Kudruskaelu kiskumaie.
Jaanikene, poisikene,
Istu maha mätta peale,
Kuremarja künka peale,
Poolakmarja põhja peale,
Lase liitu lille peale,
Ellerheina hõlma peale,
Sinilille silma peale,
Kullerkupu käte peale,
Punalille põse peale.
Jaan ei istund mätta peale,
Lasknud liitu lille peale,
Jaan läks tulda tegemaie,
Puida tulde pildumaie,
Leeki laia laskemaie.
(J. P. Sõggel Uuest Karistest.)
