On sügis ja jällegi on saabumas Täiskasvanud õppija nädal (TÕN). Meie raamatukogus on seekord võimalus osaleda Rahatarkuse koolitusel, kus räägitakse neutraalselt ja reklaamivabalt sellest, kuidas oma rahaasjadega hästi hakkma saada.
Hea oleks, kui soovijad annaks endast märku: allikukivi@pkr.ee või tel: 4491991, 58131606.
17 September 2013
Soomes raamatukogusid kaemas.
Septembrikuu keskel võtsid Pärnumaa raamatukoguhoidjad ette reisi Soome parimatesse raamatukogudesse.
Kohe Helsingisse jõudes külastasime kesklinna raamatukogu Kirjasto 10. Laenutatakse ilukirjandust ja muusikat igas vormis: CD-d, filmid, raamatud, e-raamatud. Lahti hommikul 8-st õhtul 10-ni. Töötajad enamuses meessoost, sest nagu nad põhjendasid - tegemist ju tehnikaga. Muusikaosakonnas saab harjutada erinevaid pille, saab vanadelt kassettidelt muusikat ja filme CD-le ümber salvestada, toimuvad kontserdid, diskod. Kes raamatukogu külastajatest soovib vaikust - neile oli purgitäis kollaseid kõrvatroppe. Ratastel riiulid lükatakse suurema peo ajaks kokku ja üleüldse tuntakse end vabalt. Jääb vaid lisada, et 80% külastajatest on 15-30 aastased.
Tampere raamatukogu on ehitatud 1986 just raamatukogu jaoks. Läbimõeldud riiulite paigutus, avarus ja valgus teevad sellest majast tõelise raamatutempli. Laenutus- ja tagastusautomaate kasutati usinalt. Lastele on väike nukuteatri nurk ja loomulikult palju ilusaid raamatuid. Meie jaoks huvitav oli tellitud raamatute riiul, kust iga lugeja võis ise võtta raamatu, mille vahel oli sedel lugeja numbriga. Raamatukogus töötavad vabatahtlikud (pensionärid ja õpilased), kes raamatud riiulis ilusti sirgu panevad.
Vaasa raamatukogus on ühendatud uus ja vana hoone. Samas tegutseb Vaasa kultuurikeskus ja Soome raamatukogumuuseum. Muuseumis oli vahva raamatunäitus lasteraamatutest, mille kohta on erinevatel aegadel arvatud, et neid ei tohiks lastele lugeda: "Jasoni suvi" "Mary Poppins", "Vesta-Linne ja hirmus emme"jne. Kodulookirjanduse jaoks oli lausa eraldi osakond ja lugemissaalike. Selliseid suuri uurimissaale, kus peab hiirvaikselt olema ja kust koju raamatuid ei laenutata, rahvaraamatukogudes polegi. Tore oli tarbekirjanduse (igasugused käsiraamatud: sõnastikud,tervise-, koka- ja käsitööraamatud) osakond, mis leidvat agarat kasutamist.
Turu linnaraamatukogus võttis meid vastu Piret ja tutvustas meid esmalt raamatukoguga ja hiljem näitas linna. Jällegi kadedakstegev raamatukogu hoone: uues osas laste- ja teabekirjandus, vanas majas ilu- ja kunstikirjandus. Raamatukogu oli rahvast täis - laupäev ju. Imeline lasteosakond, nagu muinasjutt. Noortele eraldi nurgake. Maja oli avar ja osakonnad eraldatud vaid mõtteliselt - riiulite targa paigutusega. Arusaamatuks jäi, kuidas sellised suured ruumid ei kaja õõnsalt ja pole kuulda ka erilist lärmi. Ilmselt on ehituses kasutatud hääli summutavaid materjale. Raamatukogu töötajate puhkenurk-söögituba oli luksuslikult kuldne ja privaatse rõduga.
Kokkuvõtteks: kõigis raamatukogudes olid spetsiaalsed valgustatud raamatukoguriiulid, mitte sellised moosiriiulid, nagu meie kogudes. Raamatute pealt raha kokku ei hoita. Eriliselt näituste väljapanemisega ei pingutata: laotakse lihtsalt lauale ja silt juurde - võta siit. Rohkem suheldakse lugejatega, õpetatakse individuaalselt, vastatakse teabenõuetele jne. Mugav mööbel, soe ja valge tuba ja raamatukogud on pikalt avatud.
Kohe Helsingisse jõudes külastasime kesklinna raamatukogu Kirjasto 10. Laenutatakse ilukirjandust ja muusikat igas vormis: CD-d, filmid, raamatud, e-raamatud. Lahti hommikul 8-st õhtul 10-ni. Töötajad enamuses meessoost, sest nagu nad põhjendasid - tegemist ju tehnikaga. Muusikaosakonnas saab harjutada erinevaid pille, saab vanadelt kassettidelt muusikat ja filme CD-le ümber salvestada, toimuvad kontserdid, diskod. Kes raamatukogu külastajatest soovib vaikust - neile oli purgitäis kollaseid kõrvatroppe. Ratastel riiulid lükatakse suurema peo ajaks kokku ja üleüldse tuntakse end vabalt. Jääb vaid lisada, et 80% külastajatest on 15-30 aastased.
Tampere raamatukogu on ehitatud 1986 just raamatukogu jaoks. Läbimõeldud riiulite paigutus, avarus ja valgus teevad sellest majast tõelise raamatutempli. Laenutus- ja tagastusautomaate kasutati usinalt. Lastele on väike nukuteatri nurk ja loomulikult palju ilusaid raamatuid. Meie jaoks huvitav oli tellitud raamatute riiul, kust iga lugeja võis ise võtta raamatu, mille vahel oli sedel lugeja numbriga. Raamatukogus töötavad vabatahtlikud (pensionärid ja õpilased), kes raamatud riiulis ilusti sirgu panevad.
Vaasa raamatukogus on ühendatud uus ja vana hoone. Samas tegutseb Vaasa kultuurikeskus ja Soome raamatukogumuuseum. Muuseumis oli vahva raamatunäitus lasteraamatutest, mille kohta on erinevatel aegadel arvatud, et neid ei tohiks lastele lugeda: "Jasoni suvi" "Mary Poppins", "Vesta-Linne ja hirmus emme"jne. Kodulookirjanduse jaoks oli lausa eraldi osakond ja lugemissaalike. Selliseid suuri uurimissaale, kus peab hiirvaikselt olema ja kust koju raamatuid ei laenutata, rahvaraamatukogudes polegi. Tore oli tarbekirjanduse (igasugused käsiraamatud: sõnastikud,tervise-, koka- ja käsitööraamatud) osakond, mis leidvat agarat kasutamist.
Turu linnaraamatukogus võttis meid vastu Piret ja tutvustas meid esmalt raamatukoguga ja hiljem näitas linna. Jällegi kadedakstegev raamatukogu hoone: uues osas laste- ja teabekirjandus, vanas majas ilu- ja kunstikirjandus. Raamatukogu oli rahvast täis - laupäev ju. Imeline lasteosakond, nagu muinasjutt. Noortele eraldi nurgake. Maja oli avar ja osakonnad eraldatud vaid mõtteliselt - riiulite targa paigutusega. Arusaamatuks jäi, kuidas sellised suured ruumid ei kaja õõnsalt ja pole kuulda ka erilist lärmi. Ilmselt on ehituses kasutatud hääli summutavaid materjale. Raamatukogu töötajate puhkenurk-söögituba oli luksuslikult kuldne ja privaatse rõduga.
Kokkuvõtteks: kõigis raamatukogudes olid spetsiaalsed valgustatud raamatukoguriiulid, mitte sellised moosiriiulid, nagu meie kogudes. Raamatute pealt raha kokku ei hoita. Eriliselt näituste väljapanemisega ei pingutata: laotakse lihtsalt lauale ja silt juurde - võta siit. Rohkem suheldakse lugejatega, õpetatakse individuaalselt, vastatakse teabenõuetele jne. Mugav mööbel, soe ja valge tuba ja raamatukogud on pikalt avatud.
 |
| Tunatakse end mugavalt |
 |
| Laupäeval isaga raamatukogus... |
 |
| See ei ole plaadipood, vaid raamatukogu |
30 July 2013
Mida rahvas loeb?
Üle pika aja uurisin, mida siis kõige-enam loetakse. Laenutuseta ei jää ükski raamatukokku ostetud raamat. Kuid seegi kokkuvõte pole paha - on nii head eesti kui välismaa ilukirjandust, mõned elulood. Kahju, et Hargla raamatud ei jõudnud 25 hulka.
Allikukivi raamatukogust poole aasta jooksul laenutatud raamatute edetabel:
| 1 | Hanson, Hedvig | Jutustamata lugu : Vanemuise näitleja Ellen Kaarma (1928 -1973) | |||||
| 2 | Boyd, William | Harilikud äikesetormid | |||||
| 3 | Sepp, Adena | Meresoolane maasikmari | |||||
| 4 | Muuli, Kalle | Isamaa tagatuba : Mart Laari valitsus 1992-1994 | |||||
| 5 | Mallery, Susan | Paljajalu-suvede aegu : [Blackberry saare romaan] | |||||
| 6 | Tohvri, Erik | Mere taga | |||||
| 7 | Friedenthal,Meelis | Mesilased : [romaan] | |||||
| 8 | Biin, Aarne | Sild üle Koiva : romaan | |||||
| 9 | Baldacci, David | Süütu : [romaan] | |||||
| 10 | Jump, Shirley | Perejõulud Riverbendis | |||||
| 11 | Kepler, Lars | Hüpnotisöör : [romaan] | |||||
| 12 | James, E. L | Viiskümmend halli varjundit | |||||
| 13 | Ivanov, Andrei | Hanumani teekond Lollandile | |||||
| 14 | Allingham,Margery | Kummituse surm | |||||
| 15 | Lember, Ira | Katariina portree : [ajalooline] romaan | |||||
| 16 | Brauen, Yangzom | Raudlind : kolm Tiibeti naist : minu perekonna lugu | |||||
| 17 | Õnnepalu, Tõnu | Mandala | |||||
| 18 | Väljaste, Elme | Jõmmiparadiis : uus elu Proletariaadi puiesteel | |||||
| 19 | Riley, Lucinda | Kasvuhoonelill | |||||
| 20 | Brown, Sandra | Karm tüüp | |||||
| 21 | Rawicz, Slawomir | Pikk ränd : tõestisündinud lugu teekonnast vabadusse | |||||
| 22 | Willett, Marcia | Suvemaja | |||||
| 23 | Hion, Ene | Valdo Pant - aastaid hiljem | |||||
| 24 | Hayden, Torey | Tiigri tütar | |||||
| 25 | Flynn, Vince | Ameerika agent |
23 May 2013
Muljeid Eesti raamatukoguhoidjate X kongressilt
See oli esimene taoline kongress, kus osalesin ja muljed on hämmastavalt ülevad. Oleme sageli kapseldunud maaraamatukogude asju ajades oma probleemidesse ega oska näha kaugemale. Kõigi raamatukoguhoidjate kokkusaamine avardas tunduvalt pilti Eesti raamatukogunduses toimuvast, arengusuundadest, tulevikust.
Teemal raamatukogu kui sotsiaalne ruum, tekkis elav arutelu: kes ikkagi loob selle ruumi? Kas projekteerija, komplekteerija, laenutaja. Isegi kui paljud teenused on virtuaalsed, on nende taga ikkagi inimene - raamatukoguhoidja - kes teeb need teenused kättesaadavaks. Mulle meeldis Rahvusraamatukogu direktori Janne Andersoo ülestunnistus, et sageli on nende teenindust peetud liialt akadeemiliseks. Kui see takistab kogude kasutamist ja lugeja jääb talle vajalikust infost ilma, peab midagi ette võtma.
Lisan siia ühe meenutuse hiljutisest Kopenhageni kuningliku raamatukogu külastusest. Astusin raamatukogu uksest sisse kui turist. Minu üllatuseks polnud nähtavaid turvaväravaid, ega koti sisu uurivat turvameest (nagu meie rahvusraamatukogus). Jalutasime ringi kõigis raamatukogu osakondades. Ja keegi ei nõudnud, et ostaksin ajutise kasutajakaardi või pileti. Iidset kataloogikappi nähes tõmbasin selle lahti Kierkegaardi kohalt. Mul tekkis ulakas mõte, et mis juhtuks, kui hakkaksin käsitsikirjutatud kataloogikaartidest lennukeid voltima. Aga ma ju tean, et raamatukogus nii ei tehta!
See ongi see, mis loob raamatukogu kui sotsiaalse ruumi. Raamatukogul on oma kindel positsioon ja roll ühiskonnas. Raamatukogu peab olema kättesaadav kõigile, kuid tal on ka hariv ja kogukonda kujundav roll, nagu ütles Asko Tamme: tugev raamatukogu - tugev kogukond.
Tugevad, haritud ja kõigi noorte ja laste uute trendidega kursis olevad peavad olema ka raamatukoguhoidjad. Teine päev algaski raamatukogu- ja infohariduse teemaga.
Teise kongressipäeva nael oli esitluspaneel Pecha Kucha. 6 minuti ja 40 sekundi jooksul tuli anda ettekanne innovatsiooniprojektist või arendusest raamatukogus. Rõõmustas see, et oli palju säravaid noori esinejaid ja heas tempos ettekandeid. Sain teada, millised arendusprojektid on käimas ja mida uut on oodata juba kasutusel olevates andmebaasides.
Selline kongress annab pikaks ajaks jõudu igapäevatööd hästi teha.
Teemal raamatukogu kui sotsiaalne ruum, tekkis elav arutelu: kes ikkagi loob selle ruumi? Kas projekteerija, komplekteerija, laenutaja. Isegi kui paljud teenused on virtuaalsed, on nende taga ikkagi inimene - raamatukoguhoidja - kes teeb need teenused kättesaadavaks. Mulle meeldis Rahvusraamatukogu direktori Janne Andersoo ülestunnistus, et sageli on nende teenindust peetud liialt akadeemiliseks. Kui see takistab kogude kasutamist ja lugeja jääb talle vajalikust infost ilma, peab midagi ette võtma.
Lisan siia ühe meenutuse hiljutisest Kopenhageni kuningliku raamatukogu külastusest. Astusin raamatukogu uksest sisse kui turist. Minu üllatuseks polnud nähtavaid turvaväravaid, ega koti sisu uurivat turvameest (nagu meie rahvusraamatukogus). Jalutasime ringi kõigis raamatukogu osakondades. Ja keegi ei nõudnud, et ostaksin ajutise kasutajakaardi või pileti. Iidset kataloogikappi nähes tõmbasin selle lahti Kierkegaardi kohalt. Mul tekkis ulakas mõte, et mis juhtuks, kui hakkaksin käsitsikirjutatud kataloogikaartidest lennukeid voltima. Aga ma ju tean, et raamatukogus nii ei tehta!
See ongi see, mis loob raamatukogu kui sotsiaalse ruumi. Raamatukogul on oma kindel positsioon ja roll ühiskonnas. Raamatukogu peab olema kättesaadav kõigile, kuid tal on ka hariv ja kogukonda kujundav roll, nagu ütles Asko Tamme: tugev raamatukogu - tugev kogukond.
Tugevad, haritud ja kõigi noorte ja laste uute trendidega kursis olevad peavad olema ka raamatukoguhoidjad. Teine päev algaski raamatukogu- ja infohariduse teemaga.
Teise kongressipäeva nael oli esitluspaneel Pecha Kucha. 6 minuti ja 40 sekundi jooksul tuli anda ettekanne innovatsiooniprojektist või arendusest raamatukogus. Rõõmustas see, et oli palju säravaid noori esinejaid ja heas tempos ettekandeid. Sain teada, millised arendusprojektid on käimas ja mida uut on oodata juba kasutusel olevates andmebaasides.
Selline kongress annab pikaks ajaks jõudu igapäevatööd hästi teha.
10 May 2013
Matk Suitsukülla.
120 aastat tagasi 23. juunil 1893 sündis Suitsukülas kirjanik, novellimeister PEET VALLAK. Kirjaniku mälestuseks toimub kolmapäeval 15. mail 2013 jalgrattamatk Vallaku sünnikohta.
Matka algus kell 16 Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse juures, Alevi tee otsas liituvad Tihemetsa poolt tulijad. Samas korrastame mälestuskivi ümbrust ja räägime Pedajate suguvõsast, kirjaniku eluteest ja loomingust.
15 April 2013
Kultuuripärandi aastal pärandkultuurist.
Allikukivi-Tihemetsa piirkonnas Alva jõe oru nõlvadel on savitöötlemisel olnud suur tähtsus siinse rahva ajaloos. Suuremates ja väiksemates ettevõtetes on toodetud telliseid ja katusekive, savinõusid ja ahjupotte.
Fotol: Allikukivi savitööstuse pere.
Kolmapäeval, 17. aprillil kell 16
- Vaatame üle, kus toimus tootmine.
- Endised töötajad meenutavad.
- Peale jalutuskäiku istume Rõõmuallika kohvikus ja räägime ka selle maja ajaloost.
Tulge kuulama!
25 March 2013
Rõõmsaid pühi!
Raamatukogu on suletud seoses kevadpühade ja raamatukoguhoidja väikese puhkusega:
27. märtsist - 4. aprillini.
Pühade ajal saab aega sisustada 27. märtsil mälumänguga või osaleda fotokonkursil.
19 March 2013
Mul ei ole ju midagi teha...
... niimoodi kaebleb nii mõnigi koolilaps. Lapsed, keda veel külm pole ära võtnud ja igavus tapnud - tulge raamatukokku. Neljapäeval, 21. märtsil kell 11-15 kutsume meisterdama kevadekuulutajat. Mis see täpselt on - näeb see, kes kohale tuleb (sobib ka kingituseks).
Samas on lastele raamatunäitus "Igavusepeletaja".
01 February 2013
Ajakirjad ja ajalehed raamatukogus
Kuna asume siin vastu Mulgimaa piiri, siis tuntakse huvi ka Abjas ja Mõisakülas toimuva kohta. Nüüd on raamatukogus saada ka ajaleht Lõuna- Mulgimaa paberkandjal. Kes veel ei tea, siis kõiki ajalehti saab ka koju laenutada.
Kultuuriajakirjadest on raamatukogus: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Looming, Vikerkaar, Tuna. Tuna on ajalookultuuri ajakiri, kust leiab huvitavaid artikleid ja uurimusi Eesti ajaloost ja arhiivides leiduvast.
Head lugemist!
11 January 2013
Uudiseid lastele ja noortele.
Miks see raamatukoguhoidja õhtuti ületunde teeb ja kella kuue ajal veel valgust paistab, küsis nii mõnigi külainimene. Pingutasin selle nimel, et viimne kui üks pisike lasteraamat saaks kataloogitud. Alates tänasest on kõik Allikukivi raamatukogu laste- ja noorteraamatud raamatukoguprogrammis URRAM. Kas teile vajalikku raamatut raamatukogus leidub, saab otsida siit: www.lugeja.ee . Soovitan ka uurida eelmise aasta lastekirjanduse laenutuste edetabelit.
Kilingi-Nõmmes koolis käivad Tihemetsa lapsed, kui kui teil mõnda raamatut vaja, siis helistage (4491991) või kirjutage (allikukivi@pkr.ee) julgesti: koos leiame lahenduse alati. Kiitust väärivad paljud lapsevanemad, kes oma lastele õigel ajal raamatu laenutavad ja hoolitsevad ka selle eest, et see kiiresti läbi saaks loetud, sest järjekorras ootavad teisedki.
Aasta lõpus saabus pakitäis uudikirjandust, millest raamatukoguhoidja lemmikud on: lõbus luuleraamat "Isa sokk on matkasell" ja imekaunite piltidega "Vahva Toomas".
Raamatunäitus: Mänguasjade võlumaal
Subscribe to:
Posts (Atom)
