Allikukivi raamatukogu

Jõulunäitus

2011-12-06T00:56:00.000-08:00

Külaselts Iiris pani raamatukokku välja imekauni näituse vahepeal valminud käsitööst. Vaadata ja ka osta saab ehtsast villast käsitsi kootud kindaid-sokke, õhulisi salle ja sooje mütse. On esindatud käsitööõpetaja Juta Rea ehtelooming, tema juhendamisel valmisid ka uhked pakutrüki tehnikas pluusid, kotid, laudlinad. Sügisesel seenefestivalil värvitud lõngadest on koostatud kaust ja kootud sokke, kindaid.
Näitus-müük on avatud 16. detsembrini.
Tulge vaatama!

Allikukivi seltsiga käisime Vastemõisas

2011-11-29T00:13:00.000-08:00

Rohkem pilte siin
Olime juba varemgi kuulnud Vastemõisa tublidest käsitöömeistritest. Seepärast otsustasime asja oma silmaga kaeda ja nende tegemistega tutvuda.
Vastu võttis meid Merle Vastemõisa raamatukogust. Seal on ühes hoones koos rahvamaja, lasteaed, raamatukogu ja ruumid käsitöötegijate jaoks. Raamatukogu oli päris suur ja väga palju oli uut ja huvitavat kirjandust. Silma torkas, et lasteraamatuid oli päris palju loetud. Raamatukogus oli ka klaver, naisansambel pidavat seal harjutamas käima.
Kõrvalruumis olid kahed suured kangasteljed, kus naised käivad vaipu kudumas, millal kellelgi mahti on. Kootud on kätirätiriiet ja põrandavaipu ja palju muudki.
Merle kui kõlapaela spetsialist näitas meile veel tööriistu mis tema tööd tunduvalt kergendavad.
Usinamad meie seast said valmis ka traadist käevõru, mida punuti pulga ümber ja tuli kümme korda läbi aukude tõmmata, siis otsad külge ja valmis ta oligi.
Aitäh vastuvõtjatele - meil oli paljugi õppida.

Kadrilaul

2011-11-24T00:57:00.000-08:00

Uut kadrilaulu otsides sattusin Eesti regilaulude andmebaasile
Saarde kihelkonnast kirjapanduna on seal tekstidena kättesaadavad 472 regilaulu. Need laulud on kogutud aastatel 1880-1910. Eesti Kirjandusmuuseum on teinud ära suure töö ja nüüd on esivanemate pärand kättesaadav igaühele koduarvutis.
Siin üks kadrilaul sellest andmebaasist:
EÜS V 494/98 (177) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla - A. Martin & P. Tatz < Juli Kamlat, 42 a. (1908)
Kadrilaul
Tere, tere, perekene!Katri
Tere, peremehekene, Katri
Tere, perenaisukene! Katri
Ammu Katri ootasite – Katri
Täna Kadrid tänna jõudnud. Katri
Kadrid tulnud kaugelt maalta, Katri
Päält tulnud päeva punase, Katri
Kõrvalta kuu kumera, Katri
Alta halli ilmasida, Katri
Läbi soo sipa-sopa, Katri
Läbi laane lipa-lopa, Katri
Läbi pika pilliroo, Katri
Läbi suure sõnajala, Katri
Läbi harva angervaksa. Katri
Pilliroog meil pistis silma, Katri
Sõnajalg meil lõigas sõrme, Katri
Kastehein meil käänis kaala, Katri
Angervaks haavas südame. Katri
Tuhat näime tullessagi, Katri
Sada siia saiessagi, Katri
Mitu jõe jõõrakuta. Katri
Setu aia käänakuta. Katri
Vastu tullid mardisandid, Katri
Sõksid Kadrid sõnnikussa, Katri
Tallasivad tänavasse, Katri
Aivad Kadrid hallikusse; Katri
Hobu oli erku hirmumaie, Katri
Vars oli karssi kargamaie. Katri
Hobu uppus meil ojassa, Katri
Linalakk linaleosse. Katri
Kadril linik likes saanud. Katri
Ei ole telki tee ääres, Katri
Ei ole ahju teearule, Katri
Kus võis Kadri sõendada, Katri
Oma põlvi peesitada. Katri
Suus soendas ta sõrmi, Katri
Peas peesitas ta põlved; Katri
Laugus pesin rõõvaida Katri
Kuresaares kuivatime. Katri
Täna Kadrid siia jõudnud. Katri

Peremees, peremeheke, Katri
Perenaine, naisukene, Katri
Perepoega saabassääri, Katri
Peretütar kuldakinga! Katri
Tõuse üles voodiesta, Katri
Siidipatjade seasta, Katri
Valge linade vahelta, Katri
Kirju tekkide keskelta, Katri
Tõuse üles tooli pääle, Katri
Säe sängi ääre pääle, Katri
Aja akende najale Katri
Puhu siis tuli tubaje, Katri
Lõõtsu lõke lõukaesse! Katri
Kui ei ole pirdu, võta pindu; Katri
Kui pole algu, võta aisu, Katri
Võta laest laastukesta, Katri
Seinast võta sammelida, Katri
Puhu siis tuli tubaje, Katri
Lõõtsu lõke põrandale! Katri
Perepoega, poisikene, Katri
Peretütar, neitsikene! Katri
Tõmba valla tõlgu uksed, Katri
Laske Kadrid sisse tulla! Katri
Sisse tulen Kadrikene, Katri
Viskan sisse viljaõnne, Katri
Väravasse vasikaõnne, Katri
Lautadesse lambaõnne, Katri
Katuksele kanaõnne! Katri
Peremees, peremeheke, Katri
Perenaine, naisuke! Katri
Kadrid pole tühja tulnud Katri
Ainult aega viitemaie; Katri
Kadrid tulnud valatama Katri
Mis need Mardid tööda teinud: Katri
Kas on Antsud alge toonud, Katri
Kas on Peeter pirda kisknud, Katri
Kas on Laos laudu lõhknud; Katri
Kas on riidad rinnatsida, Katri
Vanad alud vastatsida. Katri

Peremees, peremeheke, Katri
Perenaine naisuke, Katri
Otske Kadril andeida! Katri
Kui ei suuda ise minna, Katri
Aja Anne, käse Kärtu! Katri
Aja Anne aidateeda, Katri
Käse Kärtu keldreteeda. Katri
Või on võti teil kadunu; Katri
Kui ei tea, ma juhatan: Katri
Võti kojas koogu otsas. Katri
Kadri ei taha kanaliha, Katri
Kadri ei hooli osasta, Katri
Kadri ei söö Sialiha, Katri
Kadri ei mõtle mõugu pääle, Katri
Kadri ei katsu karaskida. Katri
Kadri liimitseb linuje, Katri
Kadri vingub villusida, Katri
Kadri tahab takkusida. Katri
Kadril kangas kammerissa, Katri
Peenikene peelte peale, Katri
Linane ligi lageda, Katri
Villane võllide vahele.Katri
Sinna lõime lõppenessa, Katri
Koet on koguni vaja. Katri
Laske need Kadrid minema! Katri
Kadri tahab tõise talule, Katri
Kolmandale kotusele. Katri
Juhtud siit uksest pudumaie -Katri
Meil on hulgas uksesepad, Katri
Seas on meil sagarasepad. Katri
Me teeme uksed hundiluista, Katri
Sagarad seasarvista. Katri
Jäägu otsad hommeneksi, Katri
Reede'eksi, lõunaeksi, Katri
Kalliks Kadri õhtueksi, Katri
Jõulu pikiksa pühiksa, Katri
Nikel-näkel nääripäevaks. Katri

Lehmad ja ...

2011-11-14T23:40:00.000-08:00

Tulin täna tööle ja mis ma nägin - raamatukogu ümber sõi 20-pealine lehmakari. Nii ma vähemalt arvasin. Helistasin koolimajja, direktor Aita ütles, et ei ole lehmad - noored pullid hoopis ja siit lähedalt laudast plehku pannud.
Nii nad siis söövad siin rahulikult, ilmselt raamatukogu ümber rammusam rohi.
Siis lugesin artiklit perifeersetest raamatukogudest ja mõtlesin , et ei ole perifeerias vaid lausa tähelepanu keskpunktis.
Ühe pildi jõudsin ka teha, enne kui fotoka patareid tühjaks said.

Huumor Põhjalas

2011-11-08T01:01:00.000-08:00

Põhjamaade raamatunädala teema on "Huumor Põhjalas".
Panen siia välja valiku raamatuid, mis on kõik rohkem või vähem naljakad:
A. Jacobson, S. Olsson Berti raamatud.
O. L. Kirkegaard "Väike Virgilius", "Kummitarzan"
M. Niemi " Popmuusika a la Vittula"
D. Katz " Kui vanaisa Soome suusatas", "Paadisild triivib merele"
A. Paasilinna " Lummav vabasurmasõit", "Jänese aasta", "Maailma parim küla"
J. Vuorinen " Joomahullu päevaraamat"
E. Loe "Naiiv. Super"
K. Hotakainen "Kaitsekraavi tee"
Mulle endale meeldib Arto Paasilinna "Lummav vabasurmasõit", selline mõnus eneseirioonia soome rahva painete üle. Ja Mikael Niemi "Popmuusika a la Vittula" on ühe Rootsi-Soome väikelinna (küla) noorte kujunemislugu. Suvel oli mul võimalus käia Põhja-Soomes Tornio kandis - just sellest kohast ongi raamatus juttu - lugedes tuli kõik kuidagi tuttav ette.
Veel avastasin ühe huvitava autori Daniel Katzi- juudi päritolu Soome kirjaniku. Tema raamatutes on peen juudi huumor segunenud soome irooniaga.
Ja muidugi ei pääse mööda nii pööraselt naljakatest raamatutest kui Kirkegaardi "Väike Virgilius", "Kummitarzan" ja rootslaste Olssoni ja Jacobsoni "Berti päevikud".

Kisa raamatukogude ja Cartlandi ümber

2011-11-07T23:48:00.000-08:00

...jätab mind, kui maaraamatukoguhoidjat külmaks. Pigem on vist häält tõstnud lugejad.
Kui võtta rahaliselt, siis menukirjandusele kulutatud summa on mõni protsent kogu raamatukogule eraldatud raamaturahast. Tavaliselt proovin osta neid raamatuid allahinnatult ja võimalikult soodsalt. Ka meie raamatukogu fondist ei moodusta need olulist osa.
Mõnedest kommentaaaridest paistaks nagu raamatukoguhoidjad propageeriks neid kergemaid raamatuid. Kuid kas olete näinud mõnes raamatukogus näitust pühendatud Nora Robertsi või Barbara Cartlandi loomingule? Ma loodan, et mitte. Tavaks on saanud, et raamatukogud propageerivad kõigest väest eelkõige Eesti kirjandust ja maailmakirjanduse paremikku, ka lastekirjandust ja teadmiskirjandust.
See, et lugeja laenab raamatukogust Cartlandi, on tema otsus ja soov. Peame ju kõiki lugejaid kohtlema võrdselt ja osutama teenust kõigile elanikkonna kihtidele ja austama lugeja soovi.
Eriliselt keerulises seisus on arvatavasti päris väiksed maaraamatukogud, kes peavad tegema raskeid otsuseid, mida siis ikkagi osta raamatukogusse kui aastas jätkub raha paarisaja raamatu jaoks?
Loodan, et Allikukivi raamatukogu 19000 raamatu hulgast leiavad lugejad endale sobiva ja ega muud kui: TULGE JULGESTI RAAMATUKOKKU!

Kohtume raamatukogus

2011-10-18T00:11:00.000-07:00

... on sel aastal 20.-30. okt. raamatukogupäevade deviisiks.
19. oktoobril kohtume Tihemetsa Põhikooli õpilastega: Mis on uudist raamatukogus? Mida otsib noor lugeja raamatust: põnevust, tundeid, infot, seiklusi, "häid pirne", meelelahutust ... ja kas ta ka leiab seda, mida otsib?
20. oktoobril on raamatukogu suletud, sest võtan osa raamtaukogupäevade avamisest Paide kultuurikeskuses.
27. oktoobril kell 13.00 on Allikukivi raamatukogus Saarde juurtega kirjandusteadlane ja kirjanik JÜRI TALVET.
Kirjaniku luules on motiive Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla kandist: siit pärinevad tema vanemad.
2010. aastal ilmus kaunilt kujundatud ja saatesõnaga varustatud kogumik
Juhan Liiv "Oh, elul ikka tera on", mille koostajaks kirjandusteadlane Jüri Talvet. Kohtumisel tulebki juttu JUHAN LIIVI VÄHETUNTUD JA SENI AVALDAMATA LUULETUSTEST.

Seenefestival Tihemetsas

2011-09-13T03:57:00.000-07:00

Ei jää raamatukogugi puutumata selle sügise suursündmusest Tihemetsas. Otsin välja kõik seeneraamatud ja jagan külastajatele informatsiooni kus, millal, midagi toimub.
Seeneraamatuid uurides leidsin pärli - "Seened kultuuriloos", autoriks Aivar Jürgenson. Sellest tagasihoidliku välimusega raamatust saab teada, miks elavad päkapikud seene sees ja milleks kasutasid samaanid kärbseseeni, mis on puugipask ja taevased seened.
Festivalil kolmapäevast pühapäevani toimuvad huvitavad loengud:
Kolmapäv, 14. sept.
Kell 13. Söögi- ja mürgiseened. Vello Liiv
Neljapäev, 15. sept.
Kell 12. Söögi- ja mürgiseened. Ilmar Lumiste
Kell 16.00. Seened rahvameditsiinis. Mercedes Merimaa.
Reede, 16. sept.
Kell 12. Seened erinevates kultuurides. Märt Kose
Kell 16. Seenekasvatus. Märt Hanso
Laupäev, 17. sept.
Kell 10. Ehitusmükoloogia ja majaseente näidiste eksponeerimine. Eesti Mükoloogia Uuringute Keskuse SA
Kell 14. Seened kui haigustekitajad. Helle Järv
Bussiga viiakse metsa seeneretkele, saab seenetoite valmistada ja maitsta. Kes seeni ei söö, need saavad vaadata, kuidas seentega lõnga värvitakse ja seentest paberit tehakse - selleks leiab õpetusi äsjailmunud Helle Väärsi raamatust "Seenemaagia."

Jäärjast pärineva kirjamehe Oskar Kuninga 100. sünniaastapäev

2011-07-12T01:55:00.000-07:00

Kultuuriloolane ja tõlkija Oskar Kuningas sündis 100 aastat tagasi Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana.
See fakt on tekitanud küsitavusi: kuidas sai legendaarse Jäärja kooliõpetaja poeg sündida Lavil? Aga Jäärja koolimaja oli 1909. aastal tuleõnnetuse läbi maha põlenud ja vahepealsed aastad õppisid Jäärja lapsed naabervalla koolis Lavil. Samuti elas seal koolimajas ka kooliõpetaja Juhan Kuningas oma perega.
Kui Jäärja-Allikul uus koolimaja valmis sai, mindi sinna tagasi.
Sünnikohale vaatamata on Oskar Kuninga lapsepõlv ja noorus möödunud ikkagi Läti piiri äärses Jäärjas. Sealsamas külas algatsid noored Leida Rosenblatt(eestindatuna Epp Kaidu), Kaarel Ird, Ernst Toodo, Oskar Kuningas ja J. Reimaste mitmeid teatrietendusi.
Sealtsamast külast sai Oskar Kuningas kokkupuute ka Läti keele ja kultuuriga - kujunes ju hiljen temast läti kirjanduse eestindaja.
Laupäeval, 16. juulil kell 13 avatakse mälestustahvel Lavi koolimajal.
Kogunevad ka Lavi kooli vilistlased, kes meenutavad oma kooliaega.
Kell 13.30
Jätkub päev konverentsiga Kilingi-Nõmme klubis:
Ettekanded Saarde kooli- ja kultuuriloost, Jäärja kohast selles.
Oskar Kuninga tegevusest tõlkija ja kultuuriloo uurijana.
Vaadata on raamatu ja fotonäitus.

Homme, kell 20.16 algab suvi!

2011-06-20T00:59:00.000-07:00

Jaan tuli jaani-tule-le, jaanika
kalla-kulta kõrge-elle, jaanika
ilus oli Jaani obune, jaanika

Allikukivi koopa juures peame jällegi küla jaanipidu (21. juunil kell 19.00): sõnajalad on õide puhkenud ja jaaniussid hiilgavad, tüdrukud õpetavad uusi tantse ja mänge, jaanituli ja pillimäng kestab hommikuni.

Naabritel külas

2011-06-17T04:52:00.000-07:00

Allikukivi selts ja Tihemetsa selts käisid kaemas Lätimaa ilusaid paiku ja tutvumas sealse eluga.
Pilte reisist näeb siit

2011-05-26T01:47:00.000-07:00

Seltsitegevusest

2011-04-26T05:13:00.000-07:00

Ei ole ammu kirjutanud külaseltsi tegevusest. See ei tähenda, et midagi ei toimu. Käsitööst huvitatud on koos käinud terve talve. Viimati viltisime kevadpühaks villalinde ja voltisime liblikaid, mis ehivad praegu raamatukogu.
Ja 2.mail koristame Allikukivi koopa ümbrust- seekord siis ESMASPÄEVAK. Koguneme kell 14.30 või nii kuidas keegi peale tööpäeva tulla saab. Kaasa võtta tööriistad ja pereliikmed ja hea tuju. Korjame maast prahi ja oksad, teeme maituld ja oleme rõõmsad, et see kole ja külm talv möödas on.

Kevad algab näitusega

2011-03-21T05:26:00.000-07:00

Alates tänasest on raamatukogus vaadata näitus, mis pühendatud rahvaluulekoguja, ajalehtedele kirjasaatja, lastenäidendite autori Jaak Peeter Sõggeli 140.ndale sünniaastapäevale.
Näituse pealkiri: Mees kelle kogutud vara väärtus järjest kasvab ....
iseloomustabki selle kirjamehe elutööd.
Alates 1892. aastast kogus rahvajutte ja ütlemisi Halliste, Kõpu ja Saarde kihelkonnas, tema elutöö: 20 360 lehekülge J. Hurdale, 1500 lehekülge M. Eisenile, 100 lehekülje Eesti Rahva Muuseumile, 2000 lehekülge Eesti rahvaluule arhiivile, 40 lehekülge Jaan Jungile ja 100 lehekülge F. Kuhlbarsile. Palju on jutte vanadest ravitsemisviisidest ja jahipidamisest.
Sõggeli kogutut võib leida rahvaluuleportaalist folklore.ee ja Oskar Looritsa "Endis-Eesti elu-olu" II Lugemispalu metsaelust ja jahindusest.

KÕIK NEED KURED KILINGI-NÕMME JA TIHEMETSA VAHEL..

2011-03-03T23:51:00.000-08:00

Ilus, kui kodupaik on pandud luuletusse nii nagi Jüri Talvet on seda teinud äsjailmunud luulekogus "Isegi vihmal on hing" ja teine pool raamatust Jüri Perleri nime all "Oo Hamlet, mu vend". Nimede eestistamise ajal sai Jäärjas elanud Perlerist Talvet.
Seda kogu lugedes selgus, et mälestusi elust võib kirjutada ka luulevormis, ei pea kirjutama paksu klantspiltidega raamatut.

KÕIK NEED KURED KILINGI-NÕMME
ja Tihemetsa vahel, põld täis
kurgi - kust nad tulid, siia said?

(Suur rahvaränne taas käib
lõunast põhja. Uus jääaeg
veel on kaugel.) Kurepaar

sisse seab end telefoniposti
otsas niisama rahumeeli,
nagu seda alt vaatab rohi,

niisama kindlalt nagu
ööhämaraski nende esiema
rännul Niiluselt, teeviidaks

põhjanael, poetas siia, mõni
kilomeeter vaid Rujienast
ja Ipikist põhja poole, keele,

sõnad, mida õpib ütlema
kahe-aastane Marta, minu ema:
ema, päike, isa, kuu ja öö ja taevas.

EESTI ELULOOD
1

Mu tädipojad olid
hullud mehed:
üks hobi korras
kogus sahtlisse
haakriste

ja teine - mõttes -
ajas ahju
kommuniste.

Ma - hella luuletajana -
sain sellest südamesse
eluajaks
valupiste.

2

Mood vaimutoiduks
teinud elulood,
neid pakub
iga toidupood.

Pealkiri määrab nüüd,
mis enam müüb.

Kaasmaalane on omnivoor
sööb kõike, kas või pori.

Eks oma eluloole
pealkirjaks
panengi siis: "Pori"

Baltisaksa kultuurist

2011-02-17T05:06:00.000-08:00

Seekord teen reklaami filmile: Kilingi-Nõmme klubis 24. 02. kell 13.00 "Polli päevikud".

Mõistmaks sajandeid püsinud elukorralduse muutust 20. saj. alguses, kui pea peale pöörati balti parunite senised tõekspidamised, aitab baltisaksa kirjandus:
Keyserling "Õhtused majad"
Schaper "Timukas"
Vegesack "Balti tragöödia"
Mothander "Parunid, eestlased ja enamlased" ja paljud teised raamatud.

http://www.youtube.com/watch?v=77Q-FC5uylc

2011-02-14T01:11:00.000-08:00

Armsad raamatu(kogu)sõbrad

HEAD SÕBRAPÄEVA!

Kutt Kiisupoeg, Kõuts Ämriroog, Kass Karlotte ja teised.

2011-02-03T23:53:00.000-08:00

Kassiaasta alguse puhul on vaadata näitus lasteraamatutest, kus tegelasteks kiisud-miisud. Kui 50 aastat tagasi ilmunud raamatutes püüavad kassid rotte, luuravad linde ja joovad sooja piima, siis tänased kassid peavad elama toas, olema vaktsineeritud ja sööma kassitoitu. Võta siis kinni, mis kassi jaoks parem on?

Laenutuste edetabel 2010

2011-01-11T00:59:00.000-08:00

Aeg on teha kokkuvõtteid. Siin on meie raamatukogust enimlaenutatud raamatud 2010 aastal.
1. Lember, Ira Päevalilled
2. Strider, Roy Minu Mongoolia
3. Morey, Trish Printsi armuvili
4. Beekman, Aimee Ulavere
5. Laidla, Siiri Varju all
6. Oksanen, Sofi Puhastus
7. Zinovieff, Sofka Punane printsess
8. Petrone, Epp Minu Ameerika
9. Collins, Suzanne Näljamängud
10.Tohvri, Erik Kodutute küla
11.Õnnepalu, Tõnu Paradiis
12.Andersen, Jessica Kaksikmärklaud
13.Raud, Mihkel Musta pori näkku
14.Kreismann, Kersti Paljajalu kõrrepõllul
15.Sepa, Tiit Deemon

Raamatukogu avatud

2010-12-17T06:22:00.000-08:00

Pühade ajal raamatukogu avatud:
E 21. dets.
T 22. dets.
N 23. dets.

E 27. dets.
T 28. dets.
K 29. dets.
N 30. dets.

24.,25.,26.,31. dets. - raamatukogu suletud.

MUINASJUTULISI JÕULE!

Näitus Endlas

2010-11-25T06:44:00.000-08:00

Kõik, kes te juhtute neil päevil Pärnu teatrisse, vaadake jalutussaaalis näitust Kaarel Irdist. Ja lugege ka kindlasti!
6- aastasena ema kaotanud ja 17-selt isa matnud vibalikust poisist sirgus teatrikorüfee, keda veel kaua mäletatakse. Ird on oma mälestustes soojalt meenutanud Partsi kooli Kilingi-Nõmmes. Väikelinna turul kuuldut ja nähtut on ta hiljem kasutanud ka oma lavastustes. Riiast tõi ta teatri-tuuli väikesesse külla Jäärjasse, kust leidis ka kaasa terveks eluks - Epp Kaidu.
Nende tütre Mari Irdi koostatud näitus on ilus ja südamlik kokkuvõte ühe suure tatrimehe elust.
Ja millised toredad pildid Kilingi-Nõmmest!

Soovitan lugeda: "Kandiline Kaarel Ird", "Epp Kaidu kaasaegsete mälestustes"

Saarde vööd Pärnus.

2010-11-12T03:55:00.000-08:00

11. nov. - 11. dets. on avatud Pärnu Keskraamatukogus näitus “Kirivööd ja kõlapaelad Lõuna-Pärnumaalt”.
Näituse on kokku pannud Saarde valla naised, kes teevad ise palju käsitööd ja ka koguvad kohalikke käsitööesemeid ja mustreid. Asume siin Mulgimaa naabruses Pärnumaal - nii, et kirjades ja kommetes on mõjutusi mõlemailt.
Kõige põnevam osa ongi 100-aastased eeskujud: siin leidub koidest puretud kirivöö Laiksaarest, imepeened kõlapaelad Abjast ja Viljandist, kõladega kootud pulmahobuse ohjad Kilingi-Nõmmest, vanad kirivööd Viljandimaalt.
Uued - viimase aasta jooksul kootud kirivööd on Saarde mustritega.
Väljaküla juubelivoldiku kujunduses on samuti kasutatud Saarde vöökirja.
Meeste kuue ja kaltsade (takuste pükste) peal käis keladega (kõladega) kootud pussak (vöö ehk pael). Näitusel on Saarde naiste kootud kõlapaelad vanade etnograafiliste mustritega ja ka tänapäevased.

Reedel Kilingi-Nõmme klubis salongiõhtu Maire Aunastega

2010-11-09T04:06:00.000-08:00

Kohtumine saatejuhi ja raamatute autori ("Iseennast kuulates" 1997, "Viis aastat peidus" 2008, "Mitte ainult meestest" 2009) - Maire Aunastega algab kell 19.00

Kohtumisele kirjanikuga

2010-10-28T00:18:00.000-07:00

... oli kogunenud hulgaliselt huvilisi. Ja kuulajatel ei tulnud pettuda: kirjutamisest, elust ja hobidest rääkis Tiit Sepa lihtsalt ja südamlikult. Esitatud laulud muutsid sügisese pärastlõuna päikseliseks.

26. oktoobril kell 14.00 Tiit Sepa

2010-10-18T02:16:00.000-07:00

Paljude põnevusraamatute autor Tiit Sepa tuleb 26. oktoobril Allikukivi raamatukokku kohtuma lugejatega. Kes on juba lugenud mõnda selle autori raamatut, soovib teisigi: võib öelda et on tekkinud oma lugejaskond.
Tavalisse halli Eesti argipäeva oskab autor tuua pinget ja põnevust. Tema teostes tegutsevad üleloomulikud jõud ja ebamaised tegelased kusagil Märjamaa maanteel või Pärnu bensiinijaamas.
Raamatukogus on väljapanek Tiit Sepa raamatutest.

2010-10-04T04:44:00.000-07:00

Lugemisaasta hakkab lõpule jõudma ja sügis on ikka kokkuvõtete tegemise aeg. Tegin kokkuvõtte raamatukogule kingitud teavikutest. Just nimelt teavikutest, sest kingiti heliraamat(CD) ja kaart ja loomulikult raamatuid.
Kinkijateks oma valla inimesed ja külalised.
Antti Lääts, Urmas Song, Heino Aasma, Kalle Song,Reet Lensment, Enri Pahapill, Kivisildnik, Marju Mitt.
Siin pildil on üks kingitus: Mellini Liivi- ja Eestimaa kaart 1789.
Aitäh kõigile annetajatele!

Meenutusi külapäevast Allikukivil

2010-09-13T03:14:00.000-07:00

Õiendan siin vana võlga, sest pole kirjutanud sellest, kuidas meil siis Allikukivil selle suve tippüritus korda läks.
Vaatamata vihmasele ilmale sai peost osa 270 inimest.
Kuidas peoks valmistuti, saate vaadata siit
Päev ise algas laadaga: Erna heegeldas, Maile müüs lõnga ja mett, Eha tsillimoosi said vist kõik laadalised maitsta, tutvuda Ahti sepatöödega jne.
Koduloo ettekanntest tuli välja nii mõndagi üllatavat, mida seni polnud kuuldud.
Peale konverentsi algas staadionil köievedu, mille võitis seekord Tihemetsa võistkod koosseisus: Kert Vaher, Mikk Meeras, Taimar Tralla, Ott-Einar Ennis, Sven Saarpere.
Teiseks jäi Väljaküla võistkond: Hanno Rea, Kaupo Raid, Kaupo Koovit, Tarmo Rea, Ainar Kiissel.
Ilusa muusikaelamuse pakkusid muusikakooli õpilased.
Talvi rääkis rahvarõivaste kandmise tavast ja nende valmistamisest.
Õnneloosis, mille peavõiduks oli 3-kilone meepott, läks lõpus enampakkumiseks.
Tihemetsast pärit Priit ja ansambel Paddy´s meelitasid kuulama ja vaatama. Külarahvas õpetati iiri tantsu ja labajalga tantsima.
Õhtu lõpetasid Saarde kõhutantsijad, kelle säravad kostüümid ja rütmikas tants on kujunenud siinsete pidude tõmbenumbriks.
Pilte saad vaadata siit:

Parimad fotod

2010-08-24T01:27:00.000-07:00

Fotokonkursile laekusid pildid muidugi viimasel minutil. Toodi ka hulgeliselt vanu fotosid, mis on nüüdseks kõik skanneeritud ja kavas on neist virtuaalne muuseum koostada.
Külapäeval 21. augustil kuulutati välja fotokonkursi võitjad:
Kaasaeg I koht "Külas tehakse veel heina"

IIkoht "Allikukivi maastik"

IIIkoht "Väiksed talgulised"

Vanad fotod I koht "Talv Voltvetis"

II koht "Ääre talu telliselööv"

2010-08-13T02:54:00.000-07:00

21. august 2010
Tihemetsa ja Väljaküla küla kokkutulek
450 aastat kirjalikust esmamainimisest.

Kell 11 Laat kooli õuel – saab osta, müüa ja vahetada isetehtud asju.
Kell 12 Külapäeva avamine.
Kodulookonverents kooli saalis:
Ettekanded:
Esiajalugu - Peep Kaljuste
Quellensteini kalevivabrik - Miina Kask
Kooli ajaloost – Aita Matson
Tihemetsa Sovhoostehnikum- Heino Aasma
Seltsielu ja raamatukogu ajaloost – Tiina Kuum
Tihemetsa laste esituses näidend „Vaeslaps ja talutütar“
Kell 14 Sportlik meelelahutus: Köievedu Tihemetsa ja Väljaküla vahel
Sportlikud mängud suurtele ja väikestele. Tantsutüdrukud Talilt.
Kell 15 Muusikakooli ja Tihemetsa õpilaste kontsert
Fotokonkursi võitjate autasustamine.
Kell 16 Rahvarõiva pooltund. Näha saab ka mõisarahva kostüüme.
Kell 17 Ansambel PADDYS : iiri ja eesti rahvamuusika ja -tantsud.

Kõhutäiteks külasupp
Õnneloos
Kell 11-17 on avatud kõik näitused:
Allikukivi raamatukogus
1.Voltveti ja Allikukivi savitööstused
2.August Jannseni reproduktsioonid
Tihemetsa Põhikoolis
1.Aja tuba
2.Allikukivi külaselts Iiris käsitöö
3.Fotonäitus „Enne ja nüüd“
4.Fotokonkursi parimad
5.Portselanimaal – Päevakübar
6.Allikukivi näiteringi ja Tihemetsa eakate klubi „Rukkilill“ kroonikad.

Kell 19 Saarde kõhutantsijad.
Tantsuks ansambel HOLLARII

Fotokonkurss

2010-07-09T05:48:00.000-07:00

Fotokonkurss: Tihemetsa ja Väljaküla esmamainimisest 450.

Konkursi eesmärgiks on salvestada elu 21. saj alguses ja koguda pilte eelneva kohta.
Konkursi tingimused:
Konkurss toimub kahel teemal:
1. Tihemetsa ja Väljaküla täna
2. Väljaküla ja Tihemetsa varem
I teema all on oodatud fotod igapäevaelust ja sündmustest paari viimase
aasta jooksul, kohalikest inimestest, nende töödest ja tegemistest.
II teema all ootame fotosid minevikusündmustest mis jutustavad kodukoha
ajaloost. Näiteks mingi hoone, tee jne. ehitamisest, lammutamisest,
kolhoosipeost või talgutest. Ka külainimestest nende igapäevase tegevuse
juures.
Võistlustööde esitamine:
1. Üks autor võib esitada konkursile kuni 6 fotot.
2. Fotosid võib tuua konkursile 18. augustini 2010.
3. Paberkandjal vanemaid fotod võib tuua Allikukivi Raamatukokku - Tiina Kuum
Voltveti koolituskeskusesse - Krista Staškevits
Tihemetsa Põhikooli - Marju Sepp.
Paberkandjal fotod skanneeritakse ja tagastatakse omanikule.
4. Fotosid saab saata ka elektrooniliselt aadressil allikukivi@pkr.ee või ticonas450@gmail.com
Esitada jpg formaadis, mahuga kuni 2MB.
5. Pildile leida tabav nimi ja lisada info sündmuse, objekti või isiku kohta.
Koos konkursitööga esitada kinnises ümbrikus andmed enda kohta (nimi,
aadress, telefon. E-post).
Fotode hindamine:
Fotosid saab vaadata igaüks http://fotoalbum.ee/photos/Ticonas450
kuni 18. aug
Fotosid hindab ka kuueliikmeline zürii.
2 X I koht – 300 kr
2 X II koht – 200kr
2 X III koht – 100kr
Rahva lemmiku preemia 300.- .
Parimatest fotodest valmib näitus, mida saab näha Külapäeval 21.aug. Tihemetsa Põhikoolis.

Schilling 2010

2010-06-25T00:48:00.000-07:00

Tulekul on selle aasta parim muusikapidu
Edela-Eestis -
ilusa muusika festival
Schilling

3. juulil Kilingi-Nõmme laululaval.

22. juunil kell 20.00 Jaanituli Allikukivil

2010-06-19T08:38:00.000-07:00

Kaunima lillepärja võistlus:
Punu pärg endale või sõbrale! Jaanitulel saab kaunimaks tunnistatud lillepärja autor auhinnaks Allikukivi naiste kootud rahvariide vöö!
Miks tullakse?
Küla jaanitulele minek on juba iseenesest maagiline toiming, sest:
Kes ei tule,
Selle odrad ohkased,
Kaseheinased!
Teine uskumus oli, et kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja ehk tuba põlema. Tuli pidi andma
järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, võtma laiskuse kontidest.
Ka suurel ühislõkkel usutakse tervendav ja puhastav vägi olevat. Hüpatakse ju tänini üle lõkke ehk läbi tule. Peale hea tervise saavad tüdrukud niimoodi ka mehele, kui nad hüppamise ajal oma kallimale mõtlevad. Jaanituli aitab ka selja valu vastu. Seepärast istusid vanad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendades selga ravida. Siis ei pidanud edaspidi põllutöödel
selg haigeks jääma.
Mida tehakse jaanitulel?
Suure tule ääres lauldakse, tantsitakse, mängitakse, kiigutakse, süüakse ja aetakse juttu.
Ümber lõkke ringis päripäeva tantsimine ja ringmängu mängimine on maagilise mõjuga.
Otsitakse sõnajalaõit ja punutakse lillepärgi. Sõnajalaõis on
müstiline imekaunis õis, mis pidavat puhkema ainult jaaniööl mõneks hetkeks. Kes selle õie leiab ja nopib, saab rikkaks ja õnnelikuks , oskab lindude ja loomade ning kõikide rahvaste keeli ja saab maailma asjadest kõik teada. Sõnajalaõit on aga väga raske kätte saada, sest selle otsija teele veeretab kurat igasuguseid takistusi ja õis ei taha ennast inimesele näidata.

Jaan läks Jaanitulele

Neidusida näppamaie,

Kudruskaelu kiskumaie.

Jaanikene, poisikene,

Istu maha mätta peale,

Kuremarja künka peale,

Poolakmarja põhja peale,

Lase liitu lille peale,

Ellerheina hõlma peale,

Sinilille silma peale,

Kullerkupu käte peale,

Punalille põse peale.

Jaan ei istund mätta peale,

Lasknud liitu lille peale,

Jaan läks tulda tegemaie,

Puida tulde pildumaie,

Leeki laia laskemaie.

(J. P. Sõggel Uuest Karistest.)

Tulge Voltveti mõisa!http://www.unust...

2010-06-08T01:44:00.001-07:00

Tulge Voltveti mõisa!
http://www.unustatudmoisad.ee/
12. juunil on Tihemetsas ka rohevahetuspäev.
Kell 10.00 alustab Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (PKHK) Voltveti mõisas ringkäiku esimene külastusgrupp ning algab Voltveti koolituskeskuse õpetajate-töötajate ja aiandushuviliste rohelisevahetuse päev. Vahetusplats on koolimaja kõrval asuv parkla. Vahetatakse või antakse ära oma aiast või ka toast pärinevaid ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid või juurikaid.
Reegel on, et osalejad võivad kaasavõetud taimi, paljundusmaterjali ning muid aiatarbeid ainult vahetada või ära anda. Müüa võivad ainult rohevahetust korraldav või oma pinnal võõrustav taimekasvataja (kokkuleppel aiaklubiga).

Veebilehel http://aiaklubi.ee õpetatakse, kuidas vahetusele taimi, seemneid, pistikuid, sibulaid-juurikaid ja aiatarbeidki tuua.

Tihemetsas toimuva rohevahetuspäeva koordinaator on PKHK Voltveti koolituskeskuse metsanduse kutseõpetajaKaja Hiie (tel 56675142, kaja.hiie@hariduskeskus.ee).

Savi voolima!

2010-06-07T05:10:00.000-07:00

Esmaspäeval, 14. juunil savivoolimise päev.

Allikukivi raamatukogu õuel saab kell 14-19 voolida savist ehteid, kausikesi ja kruuse kogenud keraamiku juhendamisel.
Materjali tasu 25.-
Valminud tooted saadame hiljem põletamisele.

Tihemetsa kooli õpilased Greete ja Ke...

2010-05-10T02:35:00.001-07:00

Tihemetsa kooli õpilased Greete ja Keyro olid kutsutud laupäeval Tallinnasse NUKITSA konkursi lõpetamisele.

Kohale jõudnud tutvusime kõigepealt Balti raaamatumessi väljapanekutega.
Raamatuesitlusel sai Taimi teada, kuidas üks lasteraamat valmib.
Eesti kunstnike loodud mäng-raamatu "Põssa Polli lahedad laanelood" esitlus. Mäng-raamatut tutvustavad idee autor Irmeli Jaanson, teksti autor Sandra Mälk ning kunstnikud Mattias Mälk ja Silver Vaher.

Töötoas valmistasid Greete, Keyro ja Dagmar jaapani köites raamatu emale kingituseks:

Meeleolukal kontserdil Nokia kontserdimaja laval, mille viisid läbi "Nukitsamehe" tegelased Tölpa, Mõhk ja Nuki, anti kirjanikele ja kuntsnikele üle NUKITSA konkursi auhinnad:
http://www.eltk.ee/x-nukitsa-konkursi-voitsid

X Nukitsa konkursi tulemused

1. KIRJANIKUD:

I koht (X Nukitsa konkursi võitja): Andrus Kivirähk raamatuga “Kaka ja kevad” (Varrak, 2009) – 630 häält

II koht: Aidi Vallik raamatuga “Pints ja Tutsik” 1. osa (Lugu-Loo, 2008) – 339 häält

III koht: Ivar Soopan raamatutega „Kõik poisid ei saa suureks“ ja „Head pahad poisid“ (Eesti Päevalehe Kirjastus, 2008 ja 2009) – 205 häält

2. KUNSTNIKUD:

I koht (X Nukitsa konkursi võitja): Heiki Ernits piltidega Andrus Kivirähki raamatule „Kaka ja kevad” (Varrak, 2009) – 556 häält

II koht: Ott Vallik piltidega Aidi Valliku raamatule „Pints ja Tutsik” 1. osa (Lugu-Loo, 2008) – 251 häält

III koht: Valdek Alber piltidega Aimée Beekmani raamatule „Päästekoer Walter“ (TEA Kirjastus, 2009) – 170 häält

3. TÄISKASVANTUE lemmikud:

kirjanik Leelo Tungal raamatutega „Seltsimees laps“ ja „Samet ja saepuru“ (Tänapäev, 2008 ja 2009) ja kunstnik Piret Mildeberg piltidega antoloogiale „Eesti lasteluule kuldraamat“ (TEA Kirjastus, 2008)

Ja kõigele lisaks said lapsed vaadata kinos 3D filmi "Alice Imedemaal".

Tegimegi ära!

2010-05-04T05:54:00.001-07:00

Tegimegi ära!

Allikukivi talgu pilte saad vaadata siit
Talgul sai ära tehtud suur töö, mille tulemust on silmaga näha. Kohale olid tulnud endised, praegused ja tulevased külaelanikud, kes kõik hoolivad sellest, et nende kodukoht korras ja ilus oleks. Peale tööd jaksati veel nalja teha ja tantsu lüüa.

Eelmisel Saarde koduloolaste kokkusaa...

2010-04-15T02:07:00.001-07:00

Pilte saad vaadata siit:http://picasaweb.google.com/tiina.kuum/SaardeKoduloolased24032010#
Eelmisel Saarde koduloolaste kokkusaamisel tegi Urmas ettepaneku, et tutvuks raamatututega, milles juttu Saarde valla inimestest ja ajaloost.
Et raamatutega tutvumiseks oleks mõistlik minna raamatute juurde nii toimuski seekordne koduloohuviliste kokkusaamaine Allikukivil 24. märtsil.
Välja oli pandud raamatukogus leiduv, lisaks tõid veel Reet ja Urmas huvitavaid eksponaate.
Mart tutvustas Pärnumaa Koduloolaste Seltsi tegevusi.
Projektori abil oli ka võimalus demonstreerida, kuidas iga inimene saab kodust lahkumata uurida oma suguvõsa või koha ajalugu, kasutades sellesks digiteeritud materjale ja arhiivide andmebaase.
Eriti huvitav oli vaadata näritud äärtega vanu mõisate kaarte.
Värdi rääkis pärandkultuuri kaardistamisest ja soovitas vaadata maa-ameti pärandkultuuri kaarti http://xgis.maaamet.ee/, kuhu peagi ilmuvad ka andmed Pärnumaa kohta.

Tee oma aiast paradiis

2010-04-08T05:53:00.000-07:00

Sellise pealkirjaga näituselt raamatukogus leiavad nii algajad kui edasijõudnud aednikud põnevaid ja asjalikke ideid - elluviimiseks.
Ja ilusaid raamatuid - unistamiseks.

Kevademeeleolu

2010-04-08T02:42:00.000-07:00

KEVADPÄIKE
Heitlikud aprilli ilmad:
talve hambad, suve silmad.

Eile maa veel lumme mattus,
täna seinal sulab vaik.
Nüüd on madal kuuri katus
parim peesitusepaik.

Alla kukub, lompi upub
ainult arg ja saamatu.
Tasku pistan malenupud,
teise - juturaamatu.

Kuid siin üksnes päikest tajun,
lugemata ridagi
sooja valgusesse vajun
ega mõtle midagi.

Kersti Merilaas

TEEME ÄRA 2010.

2010-03-25T05:13:00.001-07:00

TALGUD 1.MAIL
Ka sel kevadel otsustasime külaseltsiga ära koristada Allikukivi koopa ümbruse.
Seekord siis TEEME ÄRA http://www.teemeara.ee/ egiidi all talgupäeval 1. mail
Siin mõned fotod eelmistest talgutest 2009 aprillis:

2010-03-22T03:37:00.001-07:00

Heiki Vilep 50

Meie raamatukogus on lapsed hästi omaks võtnud Kapiukse kollid, Liisu ja teised vahvad tegelased.
Heiki Vilepi jutu- ja luuleraamatud juba riiulisse tolmu koguma ei jää, sest sealt leiavad häid mõttekilde nii lapsed kui täiskasvanud.
http://www.vilep.com/
Heiki Vilepi uuest romaanist "Hirm" saab lugeda http://hvilep.blogspot.com/

Tihemetsas

2010-03-07T23:19:00.000-08:00

Kolmapäeval, 10. märtsil kell 10-17
Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas näitus
EHTED - ISE TEHTUD, HÄSTI TEHTUD

Nii kirjutati 125 aastat tagasi elust Voltvetis

2010-03-03T00:44:00.000-08:00

Virulane 2.okt.1884 riietuse kohta: "ka nähakse siin veripunaste nööpide, helerohelise krae ja palettidega kuubesi ning kollaseid püksa, siniste ja punaste nööridega ülevigurdatud."

Kõlavöö katsetused

2010-03-02T07:16:00.000-08:00

Eilseks olid siis valminud sellised poogad ja autoriteks on külaseltsi naised: Juta, Helju, Linda, Liisi ja Tiina.
Voltvetis kutsuti kõladega kootud vööd poogaks ja kanti seda meeste vammuse peal.
http://www.parnupostimees.ee/?id=224676

Bussivanal olid rattad haiged

2010-03-01T01:28:00.000-08:00

Lastele Nukitsa konkursi raamatuid tutvustades sattusin ise vaimustusse ilusatest lugudest ja mõnusatest väljenditest, piltidest rääkimata. Küll meie lastekirjanikud on ikka andekad!
ARVAKE ÄRA, KUST ON PÄRIT JÄRGMISED READ:
Bussivanal olid rattad haiged...
Haldjatüdruk, kes tahtis saada punkariks...
Kas söögitädi oli söömiseks...
Miks hundid ei söö saia nagu inimesed?
Kitupunn on selline vidukil silmade ja suure punetava nimetissõrmega punnisarnane olevus.
Ja nii edasi...
Laste lemmikud on raamatud päriselust, seiklustest või lausa fantastika. 2. klassi poisid küsivad raamatut tähesõdadest või vormeli võidusõidust; raamatutele mõmmidest ja jänkudest vaatavad hapu näoga.
Ka räägitakse heades lasteraamatutes elust ausalt, nii nagu ta on: lapsed teavad, millal on vanematel palgapäev ja miks isa enam tööle ei lähe ja kollase autopõrnika omanik peab kaaluma kas osta talvesaapad endale või autole.
Ja siis veel suhteraamatud:"Petra lood", "Kaka ja kevad", "Kurjajuurikas, Kitupunn ja Pugeja", "Mardi auto ja paskaagid"- on raamatud, milles lapsed õpivad käituma erinevates olukordades.
Ja võib-olla leiavad lapsed neist raamatuist hoopis midagi muud....

Nukitsale, Nukitsale ...

2010-02-10T06:05:00.000-08:00

Allikukivi Raamatukogu kutsub oma lugejaid-lapsi Nukitsale!

Raamatukogu võtab sellest üritusest osa juba 3-t korda!

Selle tarvis on lugemissaalis välja pandud konkursil osalevad raamatud

ja hääletada saab nii kunstniku kui kirjaniku poolt

veebruari-kuu lõpuni!

Hääletussedeli saab raamatukogu juhataja käest!

Mart Kiirats 126

2010-02-09T02:43:00.000-08:00

126 aastat tagasi sündis Mart Kiirats, kirjanikunimega Mats Mõtslane.
1904-1911 oli Mart Kiirats Saarde kihelkonnakooli juhataja Kilingi-Nõmmel,
1905-1911 Saarde Põllumeeste Seltsi esimees.

Mart Kiiratsi ajal hakati ehitama uut koolimaja,

mille projekti autor oli Pärnu arhitekt E.Wolfeldt.

Kool avati 1908. Samas koolimajas toimus ka 1937 a. traagiline
tuleõnnetus, kus hukkus 18 last.

Praeguseks on niinimetatud Kantsi koolimaja lammutataud.
Saardes kirjutas Mats Mõtslane oma esikromaani "Kraavitajad",

mis ilmus raamatuna 1910.a.
Raamatus on kirjeldatud sajandialguse elu-olu Saardes ja võib aimata
prototüüpe.

Kas kirjutada ka loetud raamatutest?

2010-02-09T02:38:00.000-08:00

Kas kirjutada ka loetud raamatutest? Ja kuidas?

Olen seni liigitanud raamatud kaheks: headeks ja halbadeks.

Siin katsetus:

1. Jõululaupäevaks jõudsin lõpule Munchi elulooga.

Terve elu oli kunstnik viletsa tervisega, rahahädas

ja joomatõves, aga elas sellele vaatamata
kaheksakümneseks. Tema "Karje" on geniaalne.

Ka tol ajal šokeerisid kunstnikud ja kirjanikud

(Munch, Strindberg) oma loominguga rahulikku
elanikkonda. Täpselt nagu tänases Eestis.Hinnang:

raamat paks ja tüütult faktiderohke, aga üks haritud

inimene peaks lugema küll.

2. Jõulu esimesel pühal sattus kätte Andrus Kivirähki

"Jumala lood".Tundsin ennast samuti väsinuna nagu

Jumal peale lapse kärarikast sünnipäeva. Meie peres

tähistati samuti Jumala lapse sünnipäeva mitu päeva
ikka tantsu, laulu ja söömisega - ainult et minu kodus.

Ja siis põgenesingi järjekordse action-filmi müra

eest oma tuppa Kivirähki lugema. Jääb ainult soovida,

et Jumalalgi mõni hea raamat võtta on, kui deprekas
peal.Hinnang: jumalast hea.

3. Suzanne Collinsi "Näljamängud" - uue aasta

esimene raamat. Hea mulje jättis juba raamatu

kujundus. Väga haarav lugu kahe noore inimese
võitlusest ellujäämise nimel. Viimasel ajal

on üldse palju häid raamatuid noortele:

S. Meyeri "Videviku" sari, H. Löevenbrucki

"Moira triloogia" ja S.Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdruk".

Hinnang: võin kinnitada, et igav ei hakka.

Parem kui "Videvik".

Jään järge ootama.

Allikukivi selts Iiris

2010-02-06T03:48:00.000-08:00

Allikukivi raamatukogus käib koos selts Iiris
19.dets. käisime Viljandi käsitöömessil,

külastasime Viljandi muuseumi ja Ponifatsiuse gildi.

Kõik reisilised said midagi nii kehale kui vaimule:
kes ostis vorsti ja sinki, kes imetles käsitööd.
Erilise tähelepanu all olid kirivööd ja rahvariided üldse.

Mina sain messi töötoas selgeks roosimise nipid.
Kirivööde ülesvedu ja kudumine jätkub ka uuel aastal

igal esmaspäeval raamatukogus kell 16.00 senikaua

kuni veel huvilisi.
Kohtume 4. jaanuaril.